• 2005. aastaks prognoosib Eesti Pank 5,7-protsendilist majanduskasvu ning järgnevaks kaheks aastaks Eesti majandusele jõukohase 6-protsendilise majanduskasvu püsimist.
• Kütuse kallinemine ja lähiminevikus tehtud majanduspoliitilised otsused kiirendavad 2005. aasta keskmise tarbijahindade kasvu 3,4 protsendini. Käesoleva aasta maist hakkab tarbijahindade kasvutempo alanema ja järgneva kahe aasta keskmiseks inflatsioonitempoks kujuneb 2,7 protsenti.
• Suurimaks välisohuks Eesti hinnastabiilsusele on nafta hinna täiendav kallinemine maailmaturul, millel võib olla pärssiv mõju ka majanduskasvule.
• Viimase üheksa kuu arengusuunad viitavad kodumaise tarbimise ja ekspordi parema kooskõla saavutamisele. Antud suundumuste jätkudes toimub välistasakaalu mõõdukas paranemine kogu prognoosiperioodi vältel.
• Edasilükkunud intresside tõus suurendab riski, et pangad alahindavad laenuandmisega kaasnevat krediidiriski ning laenuvõtjad ülehindavad oma võimet täita järjest kasvavaid finantskohustusi tulevikus.
• Välistasakaalu seisukohalt oleks suureks riskiks tasakaalus eelarvest loobumine. Tagamaks Eesti majanduspoliitika usaldusväärsuse eeltingimuse püsimist, tuleb tulumaksu alandada koos valitsuse tarbimiskulude kasvukiiruse vähendamisega.
• Alalhoidliku eelarvepoliitika jätkamine on eriti oluline seoses 2007. aastasse kavandatud euro kasutusele võtmisega. Euro kasutusele võtmine tugevdab Eesti majanduse usaldusväärsust.

MAAILMA MAJANDUS

Maailmamajandusel läheb prognoosiperioodil võrdlemisi hästi. Suurimaks ebakindluse allikaks on nafta hind. Euroala majanduskasv peaks lähiajal kiirenema, kuigi hetkel pärsib kasvu nõrk sisenõudlus ja tugevnenud valuuta. Aasta jooksul peaks eratarbimine vähehaaval siiski elavnema ja investeeringute kasv hoogustuma, kuid euro tugevnemise tõttu kujuneb üldine majanduskasv tõenäoliselt vähem ekspordikeskseks ning jääb seetõttu potentsiaalsest tasemest madalamaks.

Põhjamaade majandustsükkel on euroalast mõnevõrra paremas seisus, kuna nii Soome kui ka Rootsi on tehnoloogiasektori kaudu enam seotud USAga. Mõningane majanduskasvu aeglustumine peaks siiski toimuma ka Skandinaavias. 2005. aastal aeglustub ka mitmete ELi uute liikmesriikide majanduskasv, mille peamiseks põhjuseks on euroala impordinõudluse vähenemine.

EESTI MAJANDUS

Majanduskasv ja tarbijahinnad

Eestis jätkub Skandinaavia kasvutsükli toel hoogne majanduskasv kogu prognoosiperioodi vältel. Mõningasele aeglustumisele käesoleval aastal, mil majandus kasvab 5,7 protsenti, järgneb kasvutempo kiirenemine pisut rohkem kui kuue protsendini järgneval kahel aastal. Majanduse kasv on seejuures varasemast rohkem rajatud välisnõudlusele.

2005. aastal on ette näha tarbijahindade kallinemise kiirenemist 3,4 protsendini. Põhjuseks ei ole mitte sisemaised nõudlussurved, vaid lähiminevikus tehtud majanduspoliitilised otsused ja ka kütuse kallinemine maailmaturul. Tarbijahindade kallinemine aeglustub 2.7 protsendini kahel järgneval aastal. Peamiselt mõjutab käesoleva aasta tarbijahindade inflatsiooni elektrienergia kallinemine, mis tõstis hinnataset pisut vähem kui poole protsendipunkti võrra.

Tööhõive ja tootlikkus

2004. aastale iseloomulik hõive tagasihoidlik kasv jätkub ka lähiaastatel. Positiivse trendina luuakse uusi töökohti enam avatud ja eksportivas sektoris. Töökohtade loomist toetab kapitali sissevool struktuurifondide kaudu ja tööjõu maksukoormuse alanemine. Tööpuudus alaneb prognoosiperioodil stabiilselt, jõudes 2007. aastal 9,4 protsendini.

Eesti tööjõuturg on liikumas täishõive[1] suunas, kusjuures vabade töökohtade ja töötute inimeste oskuste mittevastavus on suur. Tööjõuturu pakkumispoolsed piirangud võivad halvendada majanduse kasvupotentsiaali pikemal perioodil.

2004. aastal alanud arengute jätkudes näeb prognoos, et tootlikkuse kasv on ka järgnevatel aastatel stabiilselt kiirem reaalpalga kasvust. Tänu maksualandamistele suureneb kasutatav tulu palgakasvust kiiremini.

Välisnõudlus ja jooksevkonto

Euroala nõrkusele vaatamata on Eesti eksport ja väliskaubandussaldo käesoleva aasta alguses oluliselt paranenud. Kogueksport suureneb ennekõike tugevnenud tehnoloogiasektori toel, kuid oluliselt on ekspordi kasvu panustanud ka toidukaubad, seda eelkõige piima- ja lihatoodete näol. Keskeltläbi kasvab eksport prognoosiperioodi jooksul ligi 10% aastas. Seda toetab eelkõige avatum majandusruum ning tootmisvõimsuste parem kasutamine. Impordi kasv jääb käesoleval aastal madalamaks tänu sisenõudluse kasvu aeglustumisele ning ulatub 6,3 protsendini, kiirenedes koos sisenõudluse kasvuga kahel järgneval aastal vastavalt 8,5 ja 9,3 protsendini.

Head ekspordiväljavaated ja sisemaise nõudluse aeglasem kasv parandavad 2005. aastal Eesti välistasakaalu, mis jätkub netoekspordi suurenemine toel ka järgnevatel aastatel.

Sisenõudlus

Tugevnev väliskaubandusbilanss, jaemüügi reaalkasvu pidurdumine ja hoiuste kasvutempo kiirenemine viitavad sisenõudluse kasvu suhtelisele aeglustumisele sellel aastal. 2006. aastal realiseeruvad sotsiaalpoliitilised sammud koos brutopalga kasvu järkjärgulise taastumisega viivad eratarbimise reaalkasvu SKP kasvust oluliselt kiiremaks. Eelarve tasakaalu saavutamine eeldab järelikult valitsussektori kulutuste aeglasemat kasvu.

Finantssektor

Kesk- ja Ida-Euroopa finantsturgudelt on seoses intresside tõusuga arenenud riikides märgata raha väljavoolu. Kuna Eesti pangandussektor kaasab väliskapitali eelkõige läbi Skandinaavias asuvate emapankade, siis pole pakkumispoolsete piirangute teket oodata ning krediidikasv on endiselt ära määratud nõudluspoolsete teguritega.

Prognoosi kohaselt vajab pangandussektor rahapakkumise ja krediidinõudluse lõhe finantseerimiseks 2005. aastal 15 ja järgneval kahel aastal 11 miljardit krooni (2004. aastal kaasas pangandussektor Eestisse väliskapitali netosummana 14 ja 2003. aastal 11 miljardi krooni väärtuses).

Edasilükkunud intressimäärade tõus ja majanduskasvuga kooskõlas käinud palgakasv koos pankade agressiivse turundustaktika ja tiheda konkurentsiga on hoidnud laenukasvu endiselt kõrgel tasemel. Antud tendentsi jätkudes suureneb risk, et pangad alahindavad laenuandmisega kaasnevat krediidiriski ning laenuvõtjad ülehindavad oma võimet täita järjest kasvavaid finantskohustusi tulevikus.

Tänu pankade tugevale kapitaliseeritusele ja kasumlikkusele ei kujuta kiire laenukasv otsest ohtu pankade stabiilsusele, kuid seab Eesti majanduskasvu tervikuna varasemast enam sõltuvusse laenuintresside liikumisest. Ettekujutus, et samasugune palgakasv jätkub ka edaspidi ning intressimäärad jäävad igavesti tänastele tasemetele, on ekslik. Seetõttu on oluline, et laenuvõtjad hindaksid laenuvõtmisega kaasas käivaid riske kohaselt. Parim vahend laenuvõtmisega kaasas käivate riskide maandamiseks on regulaarse säästmise kaasabil halbadeks aegadeks tarviliku kapitalipuhvri loomine.

Aktiivse laenutegevuse tulemusena teenisid pangad 2004. aastal konsolideerimisgrupina ajalooliselt suurima kasumi - 3,7 miljardit krooni, mida on miljardi krooni võrra rohkem kui eelneval aastal. Finantsstabiilsuse seisukohalt on tähtis, et pangad ei ruttaks suuri kasumeid kohe dividendidena välja maksma, vaid kaasaksid nad kapitalipuhvritesse. Kapitalipuhvrid on vajalikud siis, kui laenude teenindamine muutub aeglasema majanduskasvu tingimustes probleemseks. Lähiaastatel ei ole oodata oluliste pakkumispoolsete piirangute tekkimist finantssektoris ning pigem on oodata laenukasvu säilimist.

Majanduspoliitika

Möödunud aastat jääb ajaloolise tähisena ilmestama Eesti liitumine Euroopa Liiduga. Ootuspäraselt tõi see kaasa Eesti kauba ja finantsturgude integratsiooni intensiivistumise ülejäänud maailmaga. Turuosalised ootavad antud integratsiooni jätkumist, ennekõike kiiret euro kasutuselevõtmist Eesti poolt.

Kiire majanduskasvu püsimine ja Eesti majanduspoliitika usaldusväärsus on suuresti tuginenud valitsussektori tulude-kulude tasakaalus hoidmisel ning viimastel aastatel on eelarvepoliitika olnud oluliseks toeks välistasakaalu paranemisele. Maksukoormuse alanemine on võimaldanud suurendada investeeringuid erasektorisse ja panustanud seega kiire majanduskasvu püsimisse. Valitsussektori eelarve on püsinud ülejäägis, kuna koos maksukoormuse alandamisega on õnnestunud kärpida ka valitsussektori tarbimise ehk siis palkade ja ametiasutuste jooksvate ülalpidamiskulutuste suhet SKPsse.

Koalitsioonileppes sisaldub sõnum, et valitsus soovib alandada tulumaksu määra, kiirendada pensionitõusu, suurendada laste- ja peretoetusi ning hoida sealjuures eelarve tasakaalus. Sotsiaalpoliitiliste algatuste elluviimiseks ja eelarve tasakaalu säilitamiseks tuleb valitsusel oluliselt piirata valitsussektori tarbimiskulude kasvu kahel järgneval aastal. Sellisel juhul ei paisuta uue koalitsiooni plaanitavad sotsiaalkulutused sisenõudlust, kuna valitsuse tarbimine asendatakse eratarbimisega.

Muutus valitsussektori maksupoliitikas, ehk tulumaksumäära reformi pidurdumine, tekitab järgneval kahel aastal võrreldes varasema kavaga lisalaekumisi ligikaudu 0.5% protsenti SKP mahust. Samas ei piisa sellest pensioni- ja muude sotsiaalkulude suurendamise katmiseks ning valitsus peab otsima võimalusi muude kulude kasvu vähendamiseks. Kui jooksvad tulud ja kulud ei ole tasakaalus ning sotsiaalkulutuste kasvu finantseeritakse näiteks stabilisatsioonireservist või võlakirjade emiteerimisega, siis on tegemist eelarve puudujäägiga ja sellel on majanduse tasakaalule oluliselt halvem mõju.

Alalhoidliku eelarvepoliitika jätkamine on eriti oluline seoses 2007. aastasse kavandatud euro kasutusele võtmisega. Euro kasutusele võtmine tugevdab Eesti majanduse usaldusväärsust.

Majandusprognoos põhinäitajate lõikes

* prognoos

[1] Täishõive kirjeldab tööjõuressursside hõivatust, mil kõik tööd soovivad inimesed leiavad oma profiilile vastavat tööd olemasoleva palgataseme juures.