Majandususalduse kasv on loonud eeldused laenuintresside alanemiseks

Jana Kask, Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja

Eesti majapidamistele ning ettevõtetele väljastatud laenu- ja liisingportfelli jääk kahanes mullu võrreldes aasta varasemaga 17 miljardi krooni ehk 6,4 protsendi võrra. Finantseerimisportfellide kogumaht oli eelmise aasta lõpu seisuga 251 miljardit krooni, jõudes samale tasemele nagu 2008. aasta alguses. Keskmisest suurem laenumahu kahanemine toimus eelmisel aastal sisenõudlusele suunatud majandusharudes, eriti aga kaubandussektoris, kus laenumaht vähenes aastaga 23 protsendi võrra. Kinnisvaraturu aktiivsuse mõningane kasv viimases kvartalis ei ole esialgu toonud kaasa samaväärset muutust eluasemelaenuturul – detsembris väljastatud eluasemelaenude maht püsis eelmiste kuude tasemel.

Eesti eraisikute ja ettevõtete hoiuste maht ulatus detsembri lõpus 108 miljardi kroonini, olles aastaga kasvanud ligi kahe miljardi krooni ehk 2 protsendi võrra. Hoiuste kasvu majanduslanguse tingimustes toetas ettevaatlikkus tarbimis- ja investeerimisotsuste tegemisel, aga samuti kroonihoiustele makstavate intressimäärade suhteliselt kõrge tase. Viimases kvartalis langetasid pangad eraisikute tähtajaliste kroonihoiuste intressimäärasid keskmiselt 1,8 protsendipunkti võrra 2006. aasta keskpaiga 2,3 protsendi tasemele.

Laenuintressimarginaali oodatud alandamiseks on Eesti majanduse väljavaate paranemine loonud soodsad eeltingimused. Detsembris väljastatud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad olid vastavalt 3,4 ja 4 protsenti. Stabiilselt väga madal baasintressimäärade ehk Euriboride tase on seni hoidnud laenuintressimäärad suhteliselt väiksena ning pankade laenutingimused pole viimase poole aasta jooksul oluliselt muutunud.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal detsembris pisut suurenes, ulatudes kuu lõpus 6,4 protsendini võrreldes novembri 6,3 protsendiga. Kuna lühemaajaliste võlgnevuste maht samal ajal oluliselt vähenes, pole probleemlaenude suuremahulist lisandumist lähikuudel oodata. Keerulise tööturu olukorra juures on aga võimalik eluasemelaenude kvaliteedi nõrgenemise jätkumine. Detsembris püsis vastavate probleemsete laenude osakaal samal tasemel novembriga, olles 4,2 protsenti.

Viivislaenude kasvu pidurdumine ja laenuprovisjonide kõrge tase lubavad eeldada, et käesoleval aastal on pankade vajadus uuteks allahindlusteks oluliselt väiksem. Võimalike laenukahjumite katteks tegid pangad neljandas kvartalis 2,2 miljardi krooni ulatuses allahindlusi, mille maht jäi siiski väiksemaks võrreldes eelmise kahe kvartaliga. 2009. aasta kokkuvõttes ulatusid laenude allahindlused 8,5 miljardi kroonini ehk 3,7 protsendini laenuportfellist.

Majanduskeskkonna paranemise jätkudes on võimalik, et pangandussektor tervikuna hakkab tänavu teisel poolaastal kasumit teenima. Eestis tegutsevate pankade neljandas kvartalis teenitud kahjum ulatus 4,7 miljardi kroonini, mis oli peamiselt põhjustatud tütarettevõtetesse tehtud investeeringute ühekordsest allahindlusest. Samal ajal mõjutas pankade tulemusi positiivselt laenude allahindluste vähenemine. Tänu puhasintressitulu kasvule paranes ka allahindluste eelne kasumlikkus.

Pangandussektori kapitali adekvaatsuse näitaja jäi oktoobri tasemele, kuna investeeringute allahindluste katteks tehti eelnevalt kapitali täiendav sissemakse.


Joonis 1. Eesti ettevõtete ja eraisikute laenu ja liisingu kuine kasv


Joonis 2. Enam kui 60-päevase viivisosaga laenude osakaal portfellist


Joonis 3. Kuu jooksul välja antud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude kaalutud keskmine intressimäär ja 6 kuu EURIBOR

Finantssektori statistika ja selle avaldamiskalender on kättesaadav Eesti Panga on kättesaadav Eesti Panga kodulehel: www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/statistika/pangandusstatistika/tabelid/.

Lisateave:
Viljar Rääsk
Avalike suhete büroo
Tel: 6680 745, 5275 055
E-post:
viljar.raask [at] epbe.ee