Märten Ross. Inflatsioonisurvega toimetulek

The Central & Eastern European Forum, 15-16 January 2008, Vienna

Inflatsioonisurvega toimetulek

Märten Ross

Keskendun oma kommentaarides hindade lähenemisele ja rahapoliitilisele stabiilsusele, eeskätt sellele, mis iseloomustab hindade lähenemise ja inflatsiooni arengut fikseeritud vahetuskursiga riigis, nagu seda on Eesti.

Aastate 2006-2008 (Eesti) suhteliselt kiire inflatsiooni peamised põhjused on lõimumine ja hindade lähenemine. Oleks kummaline edendada lõimumist tööjõu-, kauba- ja finantsturgudel ning samal ajal loota, et varade, kaupade ja tööjõu hinnatasemete erinevused püsivad suured.

Kõikuva vahetuskursiga riigid on osaliselt varjunud vääringute nominaalse kallinemise taha. Ent üldine reaalkurss, s.t hindade areng, on sarnane ja ka loogiline kõigis uutes liikmesriikides. Kas me tõesti ootasime, et ELiga ühinemine ei mõjuta mingilgi määral reaalkursi tasemete tasakaalu?

Kuna selline areng kajastab paratamatuid muutusi suhtelistes hindades, oleks sobivam küsida "Kuidas tulla toime restruktureerimisega?".

Inflatsioonist rääkides tähendab eelöeldu, et kõigepealt peavad meie sihid õiged olema. Absoluutselt kohatu on arutada, kuidas saavutada euroala madal inflatsioonitase neis riikides, kus hoitakse usaldusväärset fikseeritud vahetuskurssi rahapoliitilise stabiilsuse tagajana pikemas perspektiivis.

Selles kontekstis võetuna on fikseeritud vahetuskurss toiminud hinnastabiilsuse kontrolli all hoidjana päris hästi, kuna teiste režiimidega võrreldes on hinnataseme lähenemine olnud vähem volatiilne ning avatud sektori hinnad küllaltki stabiilsed.

Seetõttu lühema aja jooksul teatud inflatsioonitaseme saavutamine ei ole peamine poliitikaküsimus. Põhiline ülesanne on aidata majandusagentidel teha õigeid valikuid suhteliste hindade muutmise keerukas protsessis ning minimeerida võimalike valede otsuste negatiivseid tagajärgi. Avatud sektori hindade stabiliseerimine tugevalt fikseeritud kursi kaudu on olnud selles suureks abiks.

Loomulikult on olulised ka mõned majanduspoliitilised aspektid:

a.  Kindlasti on tsüklilisust vältiv eelarvepoliitika hea, kuid alati ei pruugi see inflatsioonile lühemas perspektiivis mõju avaldada. Ent tugev eelarvepoliitiline hoiak on väga oluline selleks, et tagada stabiilne raamistik ka vähem soodsateks aegadeks.
b.  Kauba- ja tööjõuturu suurema paindlikkuse ja lõimumise nimel töötamine on äärmiselt oluline. See ei pruugi küll inflatsioonile lühemaajalist mõju avaldada, ent sellega seotakse omavahel paremini tootlikkus, tulu ja seeläbi ka hinnatase.

Eestis on ELiga ühinemine juba avaldanud suurimat mõju varade ja tööjõuturul. Inflatsiooni kodumaised mõjurid on tõenäoliselt samuti oma kõrgeima taseme saavutanud. Ent üleilmsed turuhinnad ning kavandatav kaudsete maksude tõstmine Eestis lükkavad 12 kuu koguinflatsiooni suurema languse edasi 2008. aasta teise poolde.

Märten Ross. Inflatsioonisurvega toimetulek