Märten Ross. Sissejuhatav sõnavõtt rahapoliitilise ülevaate tutvustusel, 11. jaanuar 2001

Sissejuhatuseks põhiettekandele

Märten Ross

Kuigi esitletav materjal on sisulisest valminud veel jõulude eel ning tänagi pole kasutada paljusid olulisi andmeid tervikaasta kohta, võib n.ö. suures plaanis siiski hakata üldjoontes eelmisele aastale joont alla tõmbama.

Tuleb tõdeda, et rahapoliitika seisukohast ei olnud tegemist mitte kõige hullema aastaga. Seda eriti koondpildis.

Kasutada olevate andmete põhjal peaks eelmine aasta üllatavalt palju meenutama ühte keskmist aastat ühes suhteliselt edasijõudnud üleminekuriigis. Meie seisukohast oli oluline, et tugeva kasvu aastaga oli kombineeritud mõõdukas inflatsioon ja peljatust pisut paremgi majanduse välistasakaal. Strktuursetest arengutest võis märgata edasiminekut ekspordi tugevnemisel arenenud riikide turgudele ning enamike indikaatorite kohaselt paranes ka meie konkurentsivõime ning tootlikkus.

Samas tuleb rõhutada, et nagu eelmiselgi aastal märkisime, koondpilt peidab siiski ka pisut murettekitavamaid detaile. Pealegi oli eelmine aasta meile ka välise keskkonna mõttes soodus. Seega ei tasu käesoleva aasta peale ette vaadates liigsesse eufooriasse sattuda.

Nimetada võiks sissejuhatuseks kolme riski:

1.  Lihtsaim - eelmisel aastal kardetu realiseerub alles sellel aastal; st kiirele laenukasvule tuginev sisenõudlus nõrgendab meie välispositsiooni liiga kiiresti ning usaldus meie vastu kahaneb taas. On oluline, et lähiaastatel pole võimatu surve taastugevnemine riigieelarvele, eriti kui arvestada siiani lahti olevaid küsimusi struktuursete reformide rahastamisel, mis meie senist usaldusfooni taas närima võib hakata.
2. Muret võib tekitada aasta lõpul ajutiselt kiirenenud inflatsioonitempo. Kui sellest tehakse liiga pikaajalisi järeldusi, võib majanduses tekkida näiteks liiga kõrgeid palganõudmisi selle aasta teisel poolel ja järgmisel aastal. See omakorda mõjub halvasti meie konkurentsivõimele.
3. Väliskeskkonda silmas pidades tuleb tõdeda, et viimase kuu jooksul on suurenenud võimalus, et sellel aastal halveneb välisnõudlus rohkem kui eeldatud. Seetõttu võivad ka esimestena nimetatud riskid avalduda hoopis jõulisemalt.

ERITEEMA ETTEHOIATUSEKS

Enne sõna andmist põhiettekandjale tahaksin käsitleda veel eriteemat, mida oleme varem käsitlenud, kuid mis võib olla juba meelest läinud. Praegu on sobiv aeg seda meenutada.

Alates aasta algusest käivitusid mõned uuendused meie rahapoliitika tehnilises toimemehhanismis. Nimelt käivitus uuendus, mille tulemusel krediidiasutused võivad osa oma kohustulikust reservist ise paigutada Eesti Panga poolt nimetatud välisreservidesse. See osa on esialgu kuni 25% kohustusliku reservi nõudest -- seega mitte ülearu suur. Varasid võib paigutada vaid sellistesse võlakirjadesse, mille kriteeriumid on Eesti Panga poolt kinnitatud ning mis vastavad ka krooni kattevara paigutamisele esitatavatele nõuetele.

Selle sammu põhidetaile oleme tutvustanud eelnevalt nii oma internetileheküljel kui ka bülletäänis. Sestap nende juures täna pikemalt ei peatuks. Kuid toonitaksime ühte muutust, mida sellega kaasneb.

Kuivõrd krediidiasutused hakkavad osa oma kohustuslikest reservidest paigutama otse, ei kajasta neid summasid enam Eesti Panga välisreservid ja pankade hoiused keskpangas. See tähendab, et meie poolt nõutavad majanduse likviidsed varad koondpildis ei vähene ning nende üle säilib praegusega võrreldav jälgimismehhanism. Seetõttu ei vähene kuidagi ka rahasüsteemi turvalisus. Ent vähenevad Eesti Panga bilansilised välisaktivad.

Kui te tutvute juba järgmiste kuude Eesti Panga bilansi ja välisreservidega, siis ärge imestage, et välisvarade kirje on suure tõenäosusega väiksem või vähemalt ei kasva nii kiiresti kui varemalt. See tähendab aga ainuüksi tehnilist muudatust ning seetõttu palun tavalisest hoolikamalt jälgida ka meie kommentaare, et saada adekvaatset koondpilti. Ka 2001.aasta esimeste kvartalite maksebilansid on sellest muudatusest vähemalt osaliselt tehniliselt mõjutatud. Ja palun teavitada sellest muutusest ka oma sõpru ja nende sõpru jne.

Raiskamata enam teie aega, annan sõna hr.Andres Saarniidule.

Märten Ross. Sissejuhatav sõnavõtt rahapoliitilise ülevaate tutvustusel, 11. jaanuar 2001