Märten Ross. Sõnavõtt Raimund Hagelbergi mälestusteraamatu tutvustamisel Kirjandusmuuseumis

Märten Rossi sõnavõtt Raimund Hagelbergi mälestusteraamatu tutvustamisel Kirjandusmuuseumis

Tartu, 17. mai 2008

Austatud Vabariigi President, austatud akadeemik Hagelberg, Raimund, kui võib, austatud kohalviibijad.

Elulooraamat on vahva žanr. Esiteks on muidugi ajalugu ise huvitav. Kuid tõsiselt võbelema paneb selle kirjanduse vormi see, kui kirjeldustes iseendaga seoseid näed. Mul oli akadeemik Hagelbergi raamatut lugedes selles osas kaks seost.

Esiteks võib parafraseerida, et "kui ma Eesti Panga uksest sisse astusin, oli Raimund Hagelberg juba seal". Seejuures ei oska ma päriselt siiani seletada, miks toonase Eesti Panga Nõukogu nõuniku ümber meie jaoks eriline aura oli. Võib olla seetõttu, et mul polnud kunagi vanaisa olnud. Igatahes loodan, et me noorte meestena Raimundile liiga ülekäte ei läinud. Igatahes on huvitav tema raamatust lugeda mõnda tausta, mida tööle minnes ei teadnud.

Teise näisena, kuidas elulookirjeldus isikliku eluga värelema hakkab, tsiteeriksin raamatut: "Sellesse eluetappi kuuluvad ka minu esimesed eneseavaldused. Ema hakkas päras abielu lõhkiminekut aktiivselt külastama kirikut.... Jutluste ja palvete sisust ei mäleta ma midagi... Minu reaktsioon kuuldule ja nähtule seisnes aga selles, et ronisin kodus toolile, võtsin kätte mõne raamatu ja hakkasin emale ja teistele parasjagu kohalviibinud tädidele samuti jutlust pidama.".

Mõni osa hiljem seob Raimund seda jutluse pidamist sellega, et teda hiljem õppejõutöö köitma hakkas. Hakkasin selle seose peale kõvasti naerma, sest seepeale meenus mulle, mida mina esimeseks eneseväljenduseks võiksin pidada. Nimelt on mul silme ees, kuidas Põhja-Eesti poisina uusaasta esimesel päeval sai Soome televisioonist suusahüppeid vaadatud. Ja kuidas ma siis väikse poisina teiste ees diivani otsa peal hüppeprille seadsin ja diivanile seejärel hüppeid tegin. Et ei tea, millega küll seda esimest eneseväljendust elus siduda ja kuhu ma nüüd niiväga hüpanud olen. Või on see seos ehk alles mind elus ootamas?

Aga raamatust endast märgiks eelkõige kahte asja. Esiteks seda, et inimesel on alati valikuid - totalitaarse režiimi surve all on valikuvõimalused väiksemad, aga nad on siiski olemas. Valik sõltub inimese hingelaadist ja väärtushinnangutest. Raimund Hagelbergi valikud on olnud väga tasakaaluka inimese, targa, analüüsivõimelise ja ausa inimese valikud. Neid ei ole suunanud kitsarinnaline omakasupüüdlikkus. Teiseks toonitaks, et stiililt on autor asjalik ja kiretu ja näitab, et loogiliselt ülesehitatud majandusargumentatsioon, mis on esitatud liigsete emotsioonideta - sellega on olnud võimalik muuta isegi ideoloogilisteks dogmadeks kivinenud seisukohti.

Mida veel tahaks raamatust tõdeda on, et Raimund Hagelberg on oma saavutustest rääkides tagasihoidlik ja napisõnaline - liigagi tagasihoidlik. Näiteks kui paljud teavad, et suuresti just Raimund Hagelbergi uuringutega loodi vajalik teoreetiline alus kolhoositöö arvestuse normipäevadest loobumiseks. Minu jaoks seostub normipäevadega vanaema küürus selg, mida normipäevade tegemine oli tekitanud. Oleks rohkemgi huvi pakkunud teemana.

Või kui paljud teavad, et 1987. aastal, kui perestroika-aegne Nõukogude riigi juht Nikolai Gorbatšov oma Eesti-visiidi ajal süüdistas Eestit ülejäänud N.Liidu arvel võlgu elamises, oli just akadeemik Hagelberg see, kes julges ja suutis veenvalt, ent kedagi solvamata Moskva ametnikele selgitada, et see pole tõsi. Ka selle kohta oleks rohkemgi võinud kirjutada.

Või Eesti Panga kulla tagasisaamine pärast iseseisvumist. Ka see on äärmiselt põnev.

Ent oma mälestusteraamatus on ta öelnud, et peab oma elutöö kõige suuremaks ja olulisemaks osaks tööd majandusõppejõuna. Temalt õpitut arendavad edasi arvukad õpilased, kellest lugupeetud professor on eraldi nimetanud kümmet. Neist kümnest kuus - Siim Kallas, Vahur Kraft, Andres Lipstok, Heldur Meerits, Ivi Proos, Mart Sõrg on praegu seotud (või on olnud seotud) Eesti Pangaga.

Eesti Pank on selle üle uhke.

Märten Ross. Sõnavõtt Raimund Hagelbergi mälestusteraamatu tutvustamisel Kirjandusmuuseumis