Märtsikuine inflatsioon näitab varakevadisi aeglustumise märke

Martin Lindpere, Eesti Panga ökonomist

Märtsis tõusid Eestis hinnad 0,8 protsenti ning võrreldes aastatagusega aeglustus tarbija ostukorvi kallinemine 10,9 protsendini. Hinnatase tõusis taaskord peamiselt autokütuse kallinemise tõttu, ilma selleta oleks kuine inflatsioon jäänud 0,5 protsendi juurde.

Märtsi hinnatõus Eestis annab märku sellest, et paljud kaupmehed korrigeerisid aasta alguses hindu, mistõttu on viimasel kahel kuul jäänud inflatsioon oluliselt tagasihoidlikumaks.

Välismaine inflatsioon on seevastu jätkanud kiirenemist. Tasub märkimist, et veebruaris oli tarbijahindade tõus sama kiire kui Eestis, olles pooltes EL liikmesriikides isegi kiirem. See osa toiduainete hinnatõusust, mis Eesti jaoks on juba seljataga, alles jõuab Euroopa poelettidele, kuna sealsed hankelepingud on tehtud reeglina pikema aja peale.

Kodumaiste tegurite osas märtsikuu hinnatõus olulisi muutusi kaasa ei toonud. Inflatsioon on küll aeglustumas, kuid endiselt kõrge palgakasv takistab hinnatõusu kiiret taltumist. Lähikuud näitavad, kas kiiresti kasvavad kulutused esmatarbekaupadele vähendavad ostujõudu teiste hüviste osas ja kuidas reageerivad sellele näiteks teenuste hinnad.

Küsitavusi tekitab riidekaupade järjekordne kallinemine Eestis, kuna selle kaubagrupi hinnatase on meil kõrgem kui ELis keskmiselt.

Kuigi aktsiis tõuseb lähikuudel veel mitmel hüvisel, jääb inflatsioon aasta lõpus praegusest oluliselt aeglasemaks.

Eesti Pank avaldab uue kevadprognoosi 16. aprillil.