Monetaarkeskkonna arengud detsembris 2000

RAHAPAKKUMINE

Majanduses ringleva sularaha ja residentsete hoiuste mahtu iseloomustavad koondnäitajatena kitsas rahapakkumine (sularaha majanduses + residentide nõudmiseni kroonihoiused, välja arvatud valitsusektori hoiused) ja laiem rahapakkumine (kitsas rahapkkumine + residentide tähtajalised, säästu- ja valuutahoiused, välja arvatud valitsussektori hoiused). Kitsa rahapakkumise maht oli detsembri lõpus 20,4 miljardit krooni ja laiema rahapakkumise maht - 32,7 miljardit krooni. Võrreldes novembri lõpu seisuga kasvas kitsas rahapakkumine 738 mln krooni võrra, samal ajal kui laiem rahapakkumine alanes 344 mln krooni võrra.

Mõlema rahaagregaadi aastakasvutempo aeglustus teist kuud järjest. Eelkõige puudutas aastakasvutempo aeglustumine laiemat rahapakkumist, mille aastakasvunäitaja alanes detsembris 26,5%ni. See oli tingitud nii tähtajaliste hoiuste kui ka valuutahoiuste vähenemisest; ainukesena kasvasid nõudmiseni hoiused. Hoiuseintresside tasemes detsembris olulise tähendusega muutusi aset ei leidnud. Reaalsektori 3-12 kuu pikkuste tähtajaliste kroonihoiuste intress püsis ligikaudu 5% tasemel.

Võrreldes 1999. aasta lõpu seisuga oli välisvaluutahoiuste maht 2000.aasta lõpuks kasvanud 2,6 miljardi krooni ehk 67,6% võrra. Peamiselt kajastab välisvaluutahoiuste kõrge aastakasvunäitaja välistehingute elavnemist aasta jooksul. Kuivõrd ligi 60% residentide välisvaluutahoiustest on valdavalt dollarihoiused, siis on muutuste hindamisel olulised ka EUR/USD vahetuskursi muutused.

Sularahanõudluse aastakasvutempo, mis III kvartali lõpus näitas selgeid aeglustumise märke, alanes aasta viimastel kuudel veelgi. Võrreldes eelmiste aastatega oli sularahanõudluse sesoonne kasv jõulude ja aastavahetuse ajal oluliselt nõrgem. Eelkõige oli see tingitud eelmise aasta lõpu sularaha kõrgest tasemest aasta 2000 probleemide taustal. Teiseks tõenäoliseks põhjuseks on erasektori muutunud maksetavad, kus üha enam eelistatakse sularaha asemel maksekaartidega arveldamist.

Detsembri lõpus kasvasid valitsuse hoiused 343 miljoni krooni võrra. Selle peamiseks põhjuseks oli pankade pankrotimenetlustes tagasisaadud rahasummade tagastamine valitsusele.

LAENUD

Pankade-poolse kodumaise finantseerimise kogumaht ulatus detsembri lõpus 34,7 miljardi kroonini, millest pangalaenud moodustasid 32,0 miljardit krooni ning pankade omanduses olevad kohalike ettevõtete võlakirjad 2,7 miljardit krooni.

Kodumaiste pangalaenude kasvutempo on koos rahapakkumise kiire kasvuga püsinud kõrgel tasemel. Detsembris residentide pangalaenude aastakasv alanes mõnevõrra, ulatudes detsembri lõpus 28,6%-ni. Osaliselt olid laenuportfelli kasvu aeglustumise taga tehnilised põhjused: ligikaudu 1,2 miljardit krooni residentidele antud laenujäägist vormistati detsembris ümber võlakirjadeks. Laenude ja võlakirjade koondmahu kasv kokkuvõttes oluliselt ei muutunud, ulatudes aasta lõpus 30,6% aastakasvunäitajani. Laenuintresside arengus olulise tähendusega muutusi detsembris aset ei leidnud. Eraettevõtete pikaajaliste välisvaluuta- ja kroonilaenude kaalutud keskmine intress püsis 9-10 protsendi tasemel.

Kogu 2000.a. jooksul on pankade koondlaenuportfelli kiiret juurdekasvu oluliselt mõjutanud aktiivne laenamine finantseerimisasutustele. Detsembri lõpuks oli finantseerimisasutustele antud laenude ja finantseerimisasutuste võlakirjade maht pankade bilanssides suurenenud 12,4 miljardi kroonini, ehk aastaga 91,3% protsenti, mis on viimase kahe aasta kiireim kasvutempo. Samas, laenukasv finantseerimisasutustele ei kajasta ainult kodumaise reaalsektori liisingfinantseerimist, vaid ka edasilaenamist välismaale.

Reaalsektori laenujääkide kasv detsembris aeglustus. Novembris 8,9%-ni ulatunud residentsetele eraettevõtetele antud laenude ja pankade poolt soetatud võlakirjade aastakasv langes aasta lõpuks 5,3% tasemele ning kahanes käesoleva aasta alguses veelgi. Eraisikute laenukasv jäi viimase poole aasta kuukasvunäitajate võrdluses detsembris suhteliselt tagasihoidlikuks. Reaalsektori ettevõtete laenuportfelli kasvutempode aeglustumise peamine põhjus on pankade laenustrateegiate rõhuasetuste nihkumine enam liisingpõhise finantseerimise suunas.

Eraettevõtetele antud uutest laenudest suundus detsembris kõige rohkem vahendeid kinnisvarasektorisse ja kaubandusse; kõigist uutest laenudest moodustasid need sektorid vastavalt 20,7% ja 16,9%. Uute laenude maht jäi siiski varasemate laenude tagasimaksetest väiksemaks, nii et laenujääk ei kasvanud.