Monetaarkeskkonna arengud esimeses kvartalis 2001

RAHAPAKKUMINE

Majanduses ringleva sularaha ja residentsete hoiuste mahtu iseloomustavad kaks koondnäitajat:
 1) kitsas rahapakkumine (sularaha majanduses + residentide nõudmiseni kroonihoiused, välja arvatud valitsussektori hoiused);
 2) laiem rahapakkumine (kitsas rahapakkumine + residentide tähtajalised, säästu- ja valuutahoiused, välja arvatud valitsussektori hoiused).

Kitsa rahapakkumise maht oli märtsi lõpus 19,9 miljardit krooni. Laiema rahapakkumise maht - 34,3 miljardit krooni. Võrreldes 2000 aasta lõpu seisuga kahanes kitsas rahapakkumine 544 mln krooni võrra, laiem rahapakkumine kasvas 1,6 miljardi krooni võrra. Laiema rahaagregaadi aastakasvutempo püsis terve kvartali jooksul praktiliselt muutumatu, alanedes detsembrilõpu 26,5%lt 26,4%ni märtsi lõpuks. Kitsa rahaagregaadi aastakasvutempo seevastu aeglustus detsembrilõpu 21,1%lt 16,9%ni märtsi lõpuks. Need arengud olid tingitud sellest, et nii eraisikute kui ettevõtete seas on suurenenud huvi tähtajalise kroonihoiuse ning valuutahoiuse vastu (huvi nõudmiseni hoiuste vastu veidi vähenenud). Osaliselt tähendas see ka ettevõtete nõudmiseni hoiuste vahetamist tähtajaliste ning valuutahoiuste vastu. Kuid tuleb arvestada, et hoiustamiskäitumine on üldiselt heitlik ning seeõttu on raske hinnata, kuivõrd jätkusuutlikuks see protsess kujuneb. Lühiajaliste (3-12 kuu pikkuse tähtajaga) kroonihoiuste intressitase püsis kvartali jooksul muutumatult ligikaudu 5% tasemel.

Pikaajaliste kroonihoiuste ning valuutahoiuste intressid on aga kvartali jooksul mõnevõrra alanenud. Alanemise peamisteks põhjusteks on intresside mõningane alanemine nii eurotsoonis kui ka USAs, samuti kodumaise likviidsuskeskkonna püsimine finantssektori jaoks soodsana (teisisõnu - finantssektoril oli likviidseid vahendeid piisavalt). Majanduses ringleva sularaha hulk oli I kvartalis mõnevõrra väiksem kui 2000. a. IV kvartalis, ulatudes 6,1 miljardi kroonini. See oli eelkõige tingitud aastavahetustel tehtud suuremate tarbimiskulutuste järelkajast - aastavahetusel tehtud tarbimiskulutuste katmine vähendas aasta esimestel kuudel sularaha hulka majanduses. Madalama sularahanõudluse teine tõenäoline põhjus on erasektori muutunud maksetavad - üha enam eelistatakse sularaha asemel maksekaartidega arveldamist. Aprilli alguses hakkas majanduses ringleva sularaha maht taas kergelt suurenema. Tegemist on igakevadise tavapärase sesoonsusega, millele viitab ka sularahanõudluse aastakasvutempode püsimine üpris stabiilselt 10% piirkonnas.

Hoiustest, mis ei kuulu ei kitsasse ega laiemasse rahaagregaati, kasvasid I kvartalis mitteresidentide hoiused 550 ning valitsussektori hoiused 195 miljoni krooni võrra. Valitsussektori hoiuste suurenemise põhjusteks olid maksutulude suhteliselt parem laekumine aasta esimestel kuudel ning erastamistega seotud rahavood.

LAENUD

Pankade pakutava kodumaise finantseerimise kogumaht oli märtsi lõpus 36,2 miljardit krooni, sellest pangalaenud 33,6 miljardit krooni ning pankade omanduses olevad kohalikud võlakirjad 2,5 miljardit krooni. Võrreldes 2000 aasta lõpu seisuga on kodumaise finantseerimise kogumaht suurenenud 1,4 miljardi krooni võrra. Kodumaiste pangalaenude kasvutempo on koos laiema rahapakkumise kasvuga püsinud kõrgena. Märtsi lõpus ulatus residentide pangalaenude aastakasv 31,6%-ni ning pankade omanduses olevate võlakirjade ja laenuportfelli koondmahu aastakasv 32,8%-ni. Laenuintressid esimeses kvartalis oluliselt ei muutunud. Eraettevõtete pikaajaliste välisvaluuta- ja kroonilaenude kaalutud keskmine intress püsis 9-10 protsendi tasemel. Reaalsektorile (s.o. mitte-finantssektorile) väljastatud pangalaenude ning pankade bilanssides olevate reaalsektori võlakirjade mahu kasvu pärssis esimesele kvartalile iseloomulik sesoonne aeglustumine. Sellest hoolimata kasvas reaalsektorile väljastatud laenude ning pankade bilansis olevate reaalsektori võlakirjade maht. Residentsetele eraettevõtetele antud laenude ja pankade soetatud kohalike eraettevõtete võlakirjade maht suurenes märtsi lõpuks 15,4 miljardi kroonini, nende aastakasvutempo kiirenes 2000 aasta lõpu 5,3%-lt 7,2%ni. Kohalikele eraettevõtetele antud uutest laenudest sai esimeses kvartalis kõige rohkem vahendeid kinnisvarasektor, tööstus ning kaubandus. Neile sektoritele väljastatud laenud moodustasid esimeses kvartalis vastavalt 30,7; 27,9 ning 24,3 protsenti kohalikele eraettevõtetele väljastatud uute laenude käibest. Reaalsektori finantseerimisele kodumaiste pankade poolt lisandub reaalsektori finantseerimine liisingettevõtete kaudu - pangagruppide laenustrateegiate rõhuasetused on nihkunud liisingpõhise finantseerimise suunas. Seda suundumust peegeldab ka finantseerimisasutustele antud laenude ja finantseerimisasutuste võlakirjade maht pankade bilanssides. Esimeses kvartalis suurenes viimane 1,1 miljardi krooni võrra 13,5 miljardi kroonini, ehk aastaga 89,7% protsenti. Eraisikutele väljastatud pangalaenud kasvasid kvartaliga 191 miljoni krooni võrra 7,0 miljardi kroonini. Valdava osa eraisikutele väljastatud uute laenude käibest moodustasid eluasemelaenud.