Monetaarkeskkonna arengud esimeses kvartalis 2003

Reaalsektori võlakoormuse kasv oli aasta alguses hooajaliselt mõnevõrra väiksem kui möödunud aasta lõpus, kuid laenunõudlus ei ole madalate intressimäärade ja tugeva pankadevahelise konkurentsi tingimustes oluliselt alanenud. Hoiuste kasv oli jätkuvalt väiksem võlakoormuse juurdekasvust, halvendades reaalsektori finantspositsiooni.

Rahapakkumine
Rahapakkumise tase oli 2003. a. esimeses kvartalis suhteliselt madal ja stabiilne. Vähese sularahanõudluse ja tagasihoidliku hoiustamise tulemusena jätkus aasta alguses 2002. a. teises pooles alanud rahaagregaatide aastakasvutempode langus. Veebruari keskel registreeritud suuremahuline hoius tõstis rahaagregaatide aastakasvu 4-5 protsendipunkti võrra, mille mõju püsis kvartali lõpuni: märtsi lõpus kujunes rahaagregaatide M1 ja M2 aastakasvudeks vastavalt 13,3% ja 13,8%.

Reaalsektori hoiuste juurdekasv oli aasta alguses hooajaliselt väiksem kui varasemates kvartalites, aastakasv aga ületas seoses suuremahulise hoiusega 2002. aasta lõpu taseme, ulatudes esimese kvartali lõpus 18,3%ni. Nii ettevõtete kui eraisikute hoiused kasvasid tavapäraselt eelkõige tähtajaliste hoiuste arvel vastavalt 709,1 mln kr ja 319,1 mln kr. Ettevõtete nõudmiseni hoiused vähenesid hooajaliselt mõnevõrra, eraisikute arvelduskontode jäägi kasv jäi marginaalseks.

Erinevalt 2002. a. teisest poolest, mil valitsussektori hoiused viidi Eestist välja, kasvas esimeses kvartalis valitsuse hoiuste jääk Eestis 797,7 mln kr võrra, jäädes mõnevõrra alla möödunud aasta alguse juurdekasvule. Keskvalitsuse hoiused kasvasid seejuures 874,1 mln kr võrra, mis on üks viimaste aastate suuremaid kvartalijuurdekasve. Residentide hoiuste juurdekasv kokku suurenes esimeses kvartalis (2,3 mlrd kr), mitteresidentide hoiused vähenesid 599,1 mln kr võrra.

Majanduses ringleva sularaha maht püsis jätkuvalt 7 mlrd kr tasemel, aastakasv oli kogu kvartali vältel nullilähedane.

Krediidiagregaadid
Reaalsektori võlakoormuse mahu juurdekasv vähenes esimeses kvartalis hooajalistest teguritest tingituna, ent jäi siiski märgatavalt kõrgemaks möödunud aasta alguse tasemest. Võlakoormuse aastakasv püsis 2002. a. neljanda kvartali tasemel (25-26%).

Esimese kvartali võlakoormuse juurdekasv alanes nii ettevõtete kui eraisikute puhul. Enim suurenes eraisikute võlakoormuse jääk (1,3 mlrd kr võrra), ettevõtete võlakoormuse kasv oli mõnevõrra väiksem (0,9 mlrd kr). Eraisikute võlakoormuse aastakasv suurenes aasta alguses (45,6% märtsis), ettevõtete võlakoormuse aastakasv seevastu langes alla 2002. a. teise poolaasta taseme (16,4% märtsis).

Reaalsektori pankadest finantseerimine oli esimeses kvartalis eelkõige ettevõtete laenujäägi suure kasvu tõttu ajalooliselt suurimaid (1,7 mlrd kr). Liisingu- ja faktooringfinantseerimise juurdekasv jäi ettevõtete faktooringkohustuste vähenemise ning tagasihoidliku liisingunõudluse tõttu viimaste aastate madalaimaks.

Ettevõtete laenujääk kasvas enim kaubanduses ja kinnisvarasektoris, varasemast rohkem kasvas ka hotellide ja restoranide laenukoormus. Liisingust finantseeriti peamiselt tööstussektori ettevõtteid, faktooringujääk vähenes enamikes sektorites. Eraisikute liisingust moodustas esimeses kvartalis kolm neljandikku põllumajandusliising, pangalaenude kasvus domineerisid jätkuvalt eluasemelaenud.

Reaalsektori hoiuste ja võlakoormuse kasvude vahe on endiselt kõrge, ulatudes üle miljardi krooni. Reaalsektori netopositsiooni halvenes eelkõige eraisikute tagasihoidliku hoiustamise tõttu, ettevõtete finantspositsioon paranes mõnevõrra.

Intressimäärad
Märtsis alandas Euroopa Keskpank taas baasintressimäära, mille tulemusena langes märtsis reaalsektori lühiajaliste hoiuste kaalutud keskmine intressimäär mitu kuud stabiilsena püsinud tasemelt 0,4 protsendipunkti võrra 3%-le. Tegemist on ajalooliselt madalaima hoiuseintressimääraga. Pikaajaliste hoiuste keskmine intressimäär langes aasta alguses 0,2 protsendipunkti võrra, ent kasvas märtsis 0,1 protsendipunkti võrra 3,7%ni.

Pikaajaliste laenude kaalutud keskmine intressimäär langes madalate eurotsooni intressimäärade ning kodumaiste konkurentsisurvete mõjul märtsis nii ettevõtete kui eraisikute puhul kõigi aegade madalaimale tasemele - vastavalt 5,9% ja 6,4%. Lühiajaliste laenude keskmine intressimäära tase kasvas mõlemas sektoris 0,5 protsendipunkti võrra vastavalt 6,4%le ettevõtete ja 7,9%le eraisikute puhul.