Monetaarkeskkonna arengud I kvartalis 2006

Euroopa Keskpank tõstis 8. märtsil taas euroala rahapoliitilisi intressimäärasid 25 baaspunkti võrra. Alates 2005. aasta septembrist, mil euroala rahaturunoteeringud alustasid intressitõusu ootuses tõusmist, on 6 kuu Euribor kerkinud pea ühe protsendipunkti võrra. Rahaturunoteeringute tõusuga on kasvanud ka reaalsektorile väljastatud laenude keskmine intressimäär. Intressimäärade tõusule vaatamata püstitas reaalsektori kodumaise finantseerimise kasv I kvartalis uusi rekordtasemeid.

Rahapakkumine
Rahapakkumise kasv püsis 2006. aasta esimeses kvartalis tugev. Kvartali viimasel kuul oli siiski täheldada rahaagregaatide aastakasvude mõningast aeglustumist - laiema ja kitsama rahaagregaadi aastakasvud ulatusid märtsis vastavalt 40%ni ja 39%ni. Aprillis on oodata rahapakkumise aastakasvu aeglustumise jätkumist, mis on tingitud baasefekti mõju järk-järgulisest taandumisest (2005 aasta märtsis-aprillis mõjutas rahaagregaate olulisel määral Hansapanga müügist saadud tulude laekumine).

Laiema rahaagregaadi M2 kasvu mõjutasid esimesel kvartalil jätkuvalt enam selle likviidsed komponendid (sularaha majanduses ja nõudmiseni hoiused), kuid ka tähtajaliste hoiuste panus aastakasvu on suurenenud. Kui M2 aastakasv oli I kvartalis keskmiselt 43%, siis likviidsete komponentide panus aastakasvu ulatus I kvartalil keskmiselt 28 protsendipunktini. Tähtajaliste hoiuste kasvu panus M2 aastakasvu, mis 2005. aasta I kvartalis oli keskmiselt 5,5 protsendipunkti, on käesoleva aasta I kvartaliks tõusnud 10 protsendipunkti võrra.

Nõudmiseni ja tähtajaliste hoiuste aastakasvu on toetanud nii ettevõtete kui eraisikute vastavate hoiuste kasv. Ettevõtete hoiuste aastakasv ulatus esimeses kvartalis keskmiselt 64%ni ning eraisikute hoiuste aastakasv keskmiselt 31%. Nii eraisikute kui ettevõtete hoiuste kasvu panustab jätkuvalt suuremas osas nõudmiseni hoiuste jäägi kasv. Eraisikute tähtajaliste ja säästuhoiuste aastakasv ulatus kvartali lõpus 24%ni ning ettevõtete vastavate hoiuste aastakasv 63%ni.

Võrreldes eelmise kvartaliga kasvasid reaalsektori nõudmiseni hoiused 1,3mld krooni võrra ning tähtajalised ja säästuhoiused miljardi krooni võrra. Juurdekasv tulenes peamiselt eraisikute nõudmiseni ja tähtajaliste hoiuste jäägi juurdekasvust. Ettevõtete hoiuste juurdekasv jäi kvartalis tagasihoidlikuks, samas iseloomustabki ettevõtete hoiuste juurdekasvu suurem volatiilsus. Keskvalitsuse hoiused vähenesid I kvartalis 2,6mld krooni võrra. Nimetatud hoiuste aastakasv ulatus kvartalis keskmiselt ~13%ni.

Majanduses ringleva sularaha aastakasv on alates 2005. aasta maist püsinud 12-13% tasemel, I kvartalis kujunes aastakasvuks keskmiselt 13,6%. Majanduses ringleva sularaha maht detsembriga võrreldes mõnevõrra vähenes, mis tulenevalt sesoonsusest on tavapärane.

Krediidiagregaadid
Kui aasta esimestel kuudel võis (aasta algusele iseloomulikult) täheldada residentse reaalsektori kodumaise finantseerimise mõningast pidurdumist, siis märtsis oli laenude ja liisingute juurdekasv jälle tugev kasvades kuuga 4,5mld krooni võrra. Seega püstitas reaalsektori laenude ja liisingute jäägi aastakasv kvartali lõpus uusi rekordtasemeid ulatudes 51,7%ni.

Eraisikute laenude ja liisingute jääk kasvas kvartaliga 5,7 mld krooni võrra, mille tulemusena kiirenes eraisikute kodumaise finantseerimise aastakasv märtsis 63,1%ni so peaaegu 5 protsendipunkti enam kui 2005. aasta lõpus. Ootuspäraselt moodustas enamuse eraisikute laenude ja liisingute aastakasvust eluasemelaenude kasv. Samas on muude laenude (mitte kinnisvaralaenud) kasvu panus eraisikute kodumaise finantseerimise aastakasvu samuti järk-järgult suurenemas. Valdavalt tuleneb muude laenude kasv eraisikute tarbimislaenude kasvust. Tarbijakrediit kasvas kvartaliga 0,7 mld krooni võrra ning aastakasv kiirenes kvartali lõpuks 78,5%ni.

Ettevõtete laenude ja liisingute jääk kasvas I kvartalis ~5mld krooni võrra, mis jääb alla möödunud kvartali 7mld kroonisele juurdekasvule. Ettevõtete kodumaise finantseerimise aastakasvuks kujunes kvartali lõpuks 44,3%. Majandussektorite lõikes tulenes üle 70% ettevõtete laenude ja liisingute jäägi juurdekasvust sisenõudlusele suunatud suletud sektori laenude ja liisingute jäägi kasvust. Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevussektori laenude ja liisingute kasvu panus kogu ettevõtlussektori kodumaise finantseerimise kasvu ulatus märtsis 21,7pp-ni. Tugevam laenude ja liisingute aastakasv oli teiste sektoritega võrreldes ka kaubandussektoris. Eksportiva sektori ettevõtete laenude- ja liisingute mahu kasv jäi suletud sektoriga võrreldes tagasihoidlikuks.

Intressimäärad
2005. aasta lõpus tõstis Euroopa Keskpank 5 aasta järel taas euroala rahapoliitilisi intressimäärasid 25 baaspunkti ulatuses. Intressitõusule tuli järg 8. märtsil k.a., kui Euroopa Keskpank tõstis intressimäärasid veel 25 baaspunkti võrra. 2006. aasta esimese kvartaliga on 3 kuu Euribor kasvanud ~30 baaspunkti võrra ning 6 ja ja 12 kuu Euriborid vastavalt 35 ja 38 baaspunkti võrra.

Rahaturuintresside noteeringute tõstmise erineva ajastatuse tõttu Eestis ja euroalal kujunes rahaturuintressimäärade vahe rahapoliitiliste intressimäärade tõstmise otsusele eelnenud nädalatel ajutiselt negatiivseks. Aprilli keskpaigaks oli Eesti ja euroala rahaturuintressimäärade vahe erinevate tähtaegade lõikes 6...14 baaspunkti.

Rahaturuintressimäärade tõusuga on jätkuvalt kasvanud ka reaalsektorile väljastatud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär. Eraisikute pikaajaliste laenude kaalutud keskmine intressimäär tõusis märtsis 5,5%ni. Eraisikute eluasemelaenude keskmine intress tõusis esimese kvartali lõpuks 3,8% tasemele (2005. aasta lõpus 3,4%). Ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär tõusis esimese kvartalis märtsis 4,5%ni (2005. aasta lõpus 4,0%).