Monetaarkeskkonna arengud II kvartalis 2006

Euroopa Keskpank tõstis 15. juunil euroala rahapoliitilisi intressimäärasid taas 25 baaspunkti võrra 2,75%ni. Tegemist on juba kolmanda intressitõusuga alates eelmise aasta detsembrist, mil Euroopa Keskpanga rahapoliitiline intressimäär oli ajalooliselt madalaima 2% tasemel. Euroala rahaturuintressimäärad jätkasid intressitõusu ootuses kasvu ka II kvartalis. Juuli teiseks pooleks olid 3- ja 6-kuu Euriborid kasvanud vastavalt 100 ja 115 baaspunkti võrreldes möödunud aasta juuliga.

Vaatamata rahapoliitiliste intressimäärade järk-järgulisele tõstmisele on Eesti monetaarkeskkond jätkuvalt ekspansiivne. Eesti rahaturuintressimäärade reaktsioon intresside tõusule euroalal on jäänud endiselt võrdlemisi aeglaseks, mistõttu intressimäärade vahe euroalaga on jätkuvalt hüplik. Sarnaselt 2005.a novembrile ja 2006.a veebruarile kujunes Eesti ja euroala rahaturuintressimäärade vahe juuni lõpus ja juulis lühiajaliselt taas negatiivseks. Eesti rahaturuintressimäärade noteeringute tõus võrreldes möödunud aastaga (alla 100 bp) on jäänud märgatavalt väiksemaks kui euroala rahaturuintressimäärade kasv, kajastades Eesti rahaturu vähest aktiivsust.

Eesti reaalsektorile väljastatud pikaajaliste laenude intressimäärad on ootuspäraselt järginud 6-kuu Euribori muutuse dünaamikat. Võrreldes 2005.a madalaimate intressimääradega on reaalsektori pikaajaliste laenude intressimäärad peamistes lõigetes kasvanud 1,1 pp võrra. Eluasemelaenude intressimäärade tase jätkas II kvartalis järk-järgulist kasvu, ulatudes juunis 4,1%ni. Eraisikute kõigi pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad püsisid juunis kolmandat kuud järjest 5,7% tasemel, ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär jätkas kasvu, ulatudes juunis 5,0%ni. Eesti reaalsektorile antavate laenude intressimäärade edasist kasvu peaks soodustama ka pankade kohustusliku reservimäära tõstmine, mis hakkab kehtima 1.septembrist 2006.

Rahapakkumine
Rahapakkumise aastakasv püsis II kvartalis endiselt tugev, vaatamata 2005.a Hansapanga ülevõtmisega seotud reaalsektori hoiuste kasvu mõju taandumisele aprillis. Nii M2 kui M1 aastakasvud ulatusid kvartali lõpuks jätkuvalt üle 30%.

Laiema rahaagregaadi M2 kasvu mõjutasid teises kvartalis jätkuvalt enam selle likviidsed komponendid (sularaha majanduses ja nõudmiseni hoiused). Kui M2 aastakasv oli II kvartalis keskmiselt 32,4%, siis likviidsete komponentide panus aastakasvu ulatus II kvartalis keskmiselt 21 protsendipunktini. Seoses puhkusteperioodi algusega suurenes II kvartalis majanduses ringleva sularaha maht, kuigi oodatust mõnevõrra rohkem - 0,7 mld krooni võrra.

Ettevõtete ja eraisikute hoiused pankades kasvasid II kvartalis kokku 6 mld krooni võrra, mis tulenes peamiselt nõudmiseni hoiuste jäägi kasvust. Reaalsektori nõudmiseni hoiuste kasv jagunes eraisikute ja ettevõtete vahel võrdselt. Eraisikute suur nõudmiseni hoiuste kasv on osaliselt seletatav puhkusteperioodi ja puhkuserahade laekumisega kontodele. Reaalsektori tähtajaliste hoiuste tagasihoidlik kasv oli tingitud ettevõtete vastavate hoiuste jäägi vähenemisest, eraisikute tähtajalised, säästu- ja muud hoiused kasvasid kvartaliga 0,85 mld kr võrra.

Vaatamata reaalsektori hoiuste suhteliselt tugevale juurdekasvule kujunes ettevõtete ja eraisikute hoiuste aastakasv II kvartalis eelmiste kvartalitega võrreldes mõnevõrra väiksemaks tulenevalt baasefekti mõju taandumisest (2005. aasta märtsis-aprillis mõjutas hoiuste mahtu olulisel määral Hansapanga müügist saadud tulude laekumine). Ettevõtete hoiuste aastakasv ulatus teises kvartalis keskmiselt 45%ni ning eraisikute hoiuste aastakasv keskmiselt 29%ni. Eraisikute ja ettevõtete hoiuste aastakasvust tulenes üle 2/3 nõudmiseni hoiuste kasvu panusest.

Krediidiagregaadid
Reaalsektori laenude ja liisingute jäägi juurdekasv püstitas II kvartalis uue rekordilise taseme kasvades kvartaliga kokku 18,8 mld krooni võrra. Suurtele juurdekasvu numbritele vaatamata reaalsektori kodumaise finantseerimise aastakasv II kvartali lõpuks mõnevõrra aeglustus ulatudes juunis 52,7%ni.

Eraisikute laenude ja liisingute jääk kasvas kvartaliga tugeva 7,8 mld krooni võrra, samas eraisikute kodumaise finantseerimise aastakasv aeglustus kvartali lõpuks märtsi tasemega võrreldes 2,4 protsendipunkti võrra - 60,8%ni. Ootuspäraselt moodustas enamuse eraisikute laenude ja liisingute aastakasvust eluasemelaenud, mis kasvasid kvartaliga 6 mld kr võrra. Ka muude laenude (mitte kinnisvaralaenud) kasvu panus eraisikute kodumaise finantseerimise aastakasvu suurenes jätkuvalt. Valdavalt tuleneb muude laenude kasv eraisikute tarbimislaenude kasvust. Tarbijakrediit kasvas kvartaliga 1,1 mld krooni võrra (6,1 mld kroonini) ning aastakasv kiirenes kvartali lõpuks 92,6%ni.

Ettevõtete laenude ja liisingute jääk kasvas II kvartalis rekordilise 11 mld krooni võrra mistõttu kiirenes ka ettevõtete kodumaise finantseerimise aastakasv kvartali lõpuks eelmise kvartali lõpuga võrreldes 2,6 protsendipunkti võrra - 47,3%ni. Majandussektorite lõikes tulenes ligikaudu 80% ettevõtete laenude ja liisingute jäägi juurdekasvust sisenõudlusele suunatud suletud sektori laenude ja liisingute jäägi kasvust. Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevussektori laenude ja liisingute kasvu panus kogu ettevõtlussektori kodumaise finantseerimise kasvu ulatus juunis ~24pp-ni. Kiire laenude ja liisingute aastakasv püsis teiste sektoritega võrreldes ka kaubandussektoris. Eksportiva sektori ettevõtete laenude- ja liisingute mahu kasv jäi suletud sektoriga võrreldes tagasihoidlikuks, eelmiste kvartalitega võrreldes elavnes II kvartalis mõnevõrra töötleva tööstuse kodumaise finantseerimise kasv.