Monetaarkeskkonna arengud III kvartalis 2006

Viidates tugevnenud inflatsioonisurvetele on Euroopa Keskpank jätkanud intressimäärade tõstmise poliitikat. 2006. aasta algusest on euroala rahapoliitilist intressimäära kergitatud kokku neljal korral. Oktoobris ulatus euroala baasintressimäär 3,25% tasemele, mis on intressitõusu alguse tsükliga võrreldes 1,25 protsendipunkti võrra kõrgemal. Euroala baasintressimäära tõusuga on kaasnenud ka euroala rahaturuintressimäärade kasv. Alates 2005. aasta septembrist, mil euroala rahaturunoteeringud alustasid intressitõusu ootuses tõusmist, on Eesti eluasemelaenude aluseks olev 6 kuu Euribor kerkinud pea 1,5 protsendipunkti võrra.
Eesti rahaturunoteeringud on üldjoontes järginud euroala rahaturuintressimäärade dünaamikat. Siiski on TALIBORi reaktsioon intresside tõusule euroalal jäänud endiselt võrdlemisi loiuks, mis tuleneb Eesti rahaturu vähesest aktiivsusest. Eesti rahaturuintressimäärade tõus oktoobri keskpaigaks võrreldes aasta algusega ulatub keskmiselt 1,4 protsendipunktini.
Eesti reaalsektorile väljastatud pikaajaliste laenude intressimäärad on ootuspäraselt järginud 6-kuu Euribori muutuse dünaamikat. Eluasemelaenude intressimäärade tase jätkas III kvartalis järk-järgulist kasvu, ulatudes septembris 4,4%ni. Eraisikute kõigi pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad ulatusid septembris 5,8% tasemele, ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär kerkis 5,1%ni.

Rahapakkumine
Rahapakkumise kasv püsis 2006 aasta III kvartalis jätkuvalt tugev. Laiema rahaagregaadi M2 aastakasv kiirenes kolmandas kvartalis 35,5%, ning kitsama rahaagregaadi M1 aastakasv 33,3%-ni.
Laiema rahaagregaadi M2 kasvu mõjutasid jätkuvalt enam selle likviidsed komponendid - sularaha majanduses ja nõudmiseni hoiused, mille panus M2 aastakasvu ulatus septembris 24 protsendipunktini. Reaalsektori hoiused pankades kasvasid kolmandas kvartalis kokku 3,5 mld krooni võrra, mis jagunes eraisikute ja ettevõtete vahel enam-vähem võrdselt.
Eraisikute hoiuste jäägi aastakasv kiirenes kolmanda kvartali lõpuks 33%ni ning eraisikute hoiuste jääk pankade bilansis suurenes kvartaliga 1,8 mld krooni võrra. Valdav osa eraisikute hoiuste jäägi kasvust tulenes tähtajaliste hoiuste suurenemisest (1,4 mld krooni võrra), mille tulemusena eraisikute tähtajaliste hoiuste aastakasv kiirenes 24%-lt II kvartali lõpus 32%ni III kvartali lõpuks. Ettevõtete hoiuste jääk kasvas suures osas nõudmiseni hoiuste jäägi kasvule tuginedes (1,3 mld krooni võrra), samas kui ettevõtete tähtajaliste hoiuste kasv jäi tagasihoidlikuks.

Krediidiagregaadid
Vaatamata tõusnud intressimääradele püsis residentse reaalsektori kodumaine finantseerimine (reaalsektorile väljastatud laenude ja liisingute jäägi kasv) tugeval tasemel. Reaalsektori laenude ja liisingute jääk kasvas kolmandas kvartalis 16,8 mld krooni võrra ning aastakasv kiirenes kolmanda kvartali lõpuks 53,5%-ni, mis on 0,8 protsendipunkti enam võrreldes eelmise kvartali lõpuga.
Eraisikute laenude ja liisingute jääk kasvas 2006. aasta kolmandas kvartalis rekordilise 8,8 mld krooni võrra, mille tulemusena kiirenes eraisikute kodumaise finantseerimise aastakasv II kvartali lõpu 60,8% tasemelt septembris 61,4%ni. Ootuspäraselt moodustas enamuse eraisikute laenude ja liisingute aastakasvust eluasemelaenude kasv. Eraisikute eluasemelaenud kasvasid kvartaliga rekordilise 6,8 mld krooni võrra. Muude laenude (mitte kinnisvaralaenud) kasvu panus eraisikute kodumaise finantseerimise aastakasvu on jätkuvalt järk-järgult suurenemas. Valdavalt tuleneb muude laenude kasv eraisikute tarbimislaenude kasvust. Tarbijakrediit kasvas kvartaliga 1,1 mld krooni võrra ning aastakasv kiirenes kvartali lõpuks 105%ni.
Ettevõtete laenude ja liisingute jääk kasvas III kvartalis samuti tugeva 8 mld krooni võrra, mis jäi siiski alla möödunud kvartali ~11 mld kroonisele juurdekasvule. Ettevõtete kodumaise finantseerimise aastakasv kiirenes II kvartali lõpu 47,3% tasemelt septembris 47,9%-ni. Majandussektorite lõikes tulenes ~85% ettevõtete laenude ja liisingute jäägi juurdekasvust sisenõudlusele suunatud suletud sektori laenude ja liisingute jäägi kasvust millest suurema osa andis kinnisvara-, üürimis- ja äritegevussektori laenude ja liisingute kasv (panus kogu ettevõtlussektori kodumaise finantseerimise aastakasvu ulatus septembris 24,8 pp-ni). Eksportiva sektori ettevõtete laenude- ja liisingute mahu kasv jäi suletud sektoriga võrreldes tagasihoidlikuks. Mõningast kiirenemist on täheldada töötleva tööstuse kodumaise finantseerimise aastakasvus.