Eesti monetaarkeskkond püsis neljandas kvartalis muutumatute EKP rahapoliitiliste intressimäärade taustal endiselt ekspansiivne. Madalad reaalsektori intressimäärad on soodustanud kodumaise reaalsektori võlakoormuse tugeva kasvu jätkumist.

Rahapakkumine
Rahamassi kasv oli 2004. aasta IV kvartalis mõnevõrra kiirem eelmiste kvartalitega võrreldes. Laiema rahaagregaadi M2 aastakasvuks kujunes kvartali keskmiselt 13,7%, kitsama rahaagregaadi M1 aastakasv oli 14,5%.
Rahapakkumise kasv tugines endiselt peamiselt kodumaise reaalsektori nõudmiseni hoiuste jäägi suurenemisele, kuid ka tähtajaliste ja säästuhoiuste kasv oli tavapärasest kiirem. Nõudmiseni hoiuste aastakasv ulatus neljandas kvartalis keskmiselt 16,6%ni, tähtajaliste, säästu- ja muude hoiuste aastakasv 11,7%ni. Majanduses ringleva sularaha aastakasvuks kujunes keskmiselt 6,4%.
Rahapakkumise komponentide juurdekasvus paistis neljandas kvartalis silma nõudmiseni hoiuste tavapärasest suurem juurdekasv eelmise kvartaliga võrreldes (2,2 mld kr võrra). Ka tähtajaliste ja säästuhoiuste juurdekasv oli neljandas kvartalis eelmiste perioodidega võrreldes suhteliselt tugev ulatudes 1,4mld kroonini. Majanduses ringleva sularaha maht kasvas 0,2mld kr võrra.
Majandussektorite lõikes suurenesid enam ettevõtete hoiused (2,3mld kr võrra). Ettevõtete hoiuste kasvust moodustas 1,6 mld krooni nõudmiseni hoiuste jäägi juurdekasv, mida võib osaliselt seostada aastalõpule iseloomuliku arenguna. Eraisikute puhul aasta alguses alanud tähtajaliste ja säästuhoiuste juurdekasvu tõusutrend jätkus ja nimetatud hoiuste jääk kasvas neljandas kvartalis suhteliselt tugevalt 0,68 mld kr võrra. Kokku kasvasid eraisikute hoiused 1,2mld kr võrra.
Keskvalitsuse hoiused pankade bilansis eelmise kvartaliga võrreldes vähenesid (0,6mld kr võrra).

Krediidiagregaadid
Kodumaise reaalsektori võlakoormuse kasv püsis neljandas kvartalis jätkuvalt tugev, aastakasv ulatus detsembris 31,9%ni. Võlakoormus (pangalaenud, pankadele emiteeritud võlakirjad, liising- ja faktooringfinantseerimine) kasvas neljandas kvartalis 5,6mld kr võrra, mis on võrreldav eelmise kvartali juurdekasvuga.
Eraisikute võlakoormuse aastakasv on aasta algusega võrreldes mõnevõrra aeglustunud, jäädes neljandas kvartalis 41%le, samas ettevõtete võlakoormuse aastakasv on aasta algusega võrreldes jätkuvalt tugevnenud ulatudes neljandas kvartalis viimaste aegade kõrgeimale tasemele (28,3%ni, so 10pp enam aasta algusega võrreldes). Võlakoormuse juurdekasv eelmise kvartaliga võrreldes oli ettevõtete puhul 2,6mld kr ja eraisikute puhul 3mld kr.
Ettevõtete osas jätkus neljandas kvartalis aasta teises kvartalis alanud trend, kus eksportiva sektori võlakoormuse aastakasv ületas mitteeksportiva sektori võlakoormuse aastakasvu. Eksportiva sektori võlakoormuse absoluutkasv jäi siiski oluliselt madalamaks kui mitteeksportiva sektori ettevõtetel. Eksportiva sektori osas jätkus kiire võlakoormuse kasv transpordiettevõtete osas, tööstusettevõtete võlakoormuse kasv on jäänud suhteliselt tagasihoidlikule tasemele nii võlakoormuse kasvu kui absoluutmahu osas. Mitteeksportivas sektoris jätkus tugev võlakoormuse kasv kinnisvara- üürimis- ja äritegevusettevõtete osas.
Eraisikute võlakoormuse kasvus domineerivad endiselt eluasemelaenud ja liisingud. Kuigi eraisikute võlakoormuse aastakasv on aasta algusega võrreldes aeglustunud on eluasemelaenude ja liisingute jäägi kasv endiselt tugev, ulatudes neljandas kvartalis 2,5mld kroonini.

Intressimäärad
Madalad rahaturunoteeringud ja tihe konkurents kohalikul laenuturul on jätkuvalt soodustanud pikaajaliste intressimäärade püsimist madalatel tasemetel. Eraisikute pikaajaliste laenude intressimäärad langesid neljandas kvartalis 4,6%-ni. Ettevõtete pikaajaliste laenude intressimäärad püsisid eelmiste kvartalitega võrreldes keskmiselt stabiilselt 4,7% juures. Pikaajaliste kroonihoiuste keskmine intressimäär tõusis neljandas kvartalis 2,3%ni.