Monetaarkeskkonna arengud IV kvartalis 2005

Postitatud:

26.01.2006

1. detsembril 2005 tõstis Euroopa Keskpank baasintresse 0,25protsendipunkti ulatuses. Turud ootavad järgmist 25 baaspunktist intressitõusu käesoleva aasta märtsi lõpus või hiljemalt aprilli alguses. Intressitõusule vaatamata on rahapoliitiline keskkond Eestis jätkuvalt ekspansiivne. Pankade aktiivsed laenukampaaniad on viinud reaalsektori kodumaise finantseerimise kasvud järjekordsete rekordtasemeteni.

Rahapakkumine
Rahapakkumise aastakasvu 2005.a saavutatud rekordtase kiirenes veelgi IV kvartalis. II ja III kvartalis 30% tasemel püsinud nii laiema kui kitsama rahaagregaadi aastakasvud kiirenesid aasta viimastel kuudel, ulatudes aasta lõpuks M2 osas 42,0%ni ja M1 osas 36,4%ni.

Rahaagregaatide kiire kasvu põhjustas eelkõige ettevõtete hoiuste kiire kasv (aastakasv aasta viimastel kuudel üle 60%). Enim suurendasid rahaagregaatide kasvu kodumaiste ettevõtete tähtajalised ja säästuhoiused, kuid ka ettevõtete nõudmiseni hoiused kasvasid tugevalt (aastakasv 50%). Ettevõtete tähtajaliste ja säästuhoiuste jääk oli 2005.a lõpus enam kui kaks korda suurem kui 2004.a lõpus (aastakasv 118%). Ettevõtete hoiused kasvasid eelkõige lühikese tähtajaga hoiuste osas (peamiselt alla 2 kuu), mistõttu võib oodata ettevõtete tähtajaliste hoiuste vähenemist 2006.a alguses.

Eraisikute hoiuste kasv kujunes märksa tagasihoidlikumaks, kuigi ka eraisikute hoiuste aastakasv kiirenes alates 2005.a septembrist, ulatudes aasta lõpus 32.1%ni. Kiireima aastakasvuga kuuks kujunes eraisikute puhul november, detsembris oli hoiuste kasv ootuspäraselt mõnevõrra väiksem, seoses aasta lõpu suuremate kulutustega. Eraisikute nõudmiseni hoiuste aastakasv oli detsembris 34,8%. Tähtajaliste hoiuste aastakasv aeglustus IV kvartalis, jäädes detsembris 21,7% tasemele.

Kokku kasvasid rahaagregaatidesse kuuluvad hoiused IV kvartalis pankades 10,6 mld krooni võrra, millest nõudmiseni hoiuste kasv moodustas pisut üle poole, 54%. Võrreldes varasemate kvartalitega oli tegemist oli suhteliselt suure juurdekasvuga, mis suurendas vastavate hoiuste jääki ligi 17% võrra. Residentsete ettevõtete hoiused kasvasid kokku 9,2 mld krooni võrra ja eraisikute hoiused kokku 1,9 mld võrra. Ettevõtete puhul oli tegemist mõningate ühekordsete suuremate laekumistega, eraisikute hoiuste juurdekasv oli võrreldav eelmise aasta viimase kvartali juurdekasvuga. Eraisikute nõudmiseni hoiuste suurenemine aasta lõpus oli ootuspäraselt osaliselt seotud jõulupreemiate jms tasude laekumisega.

Keskvalitsuse hoiuste juurdekasv oli IV kvartalis mõnevõrra suurem kui III kvartalis, 0,8 mld krooni. Aasta lõpus valitsuse hoiuste kasv kiirenes, detsembris oli aastakasv 39,1%.

Majanduses ringleva sularaha aastakasv on alates 2005.a mais püsinud 12-13% tasemel, aasta lõpus kujunes aastakasvuks 13,6%. Kokku kasvas majanduses ringleva sularaha maht IV kvartalis 0,2 mld kr võrra, mis on võrreldav möödunud aasta viimase kvartali juurdekasvuga.

Krediidiagregaadid
Residentse reaalsektori kodumaine finantseerimine (eraisikute ja ettevõtete laenud ja liisingud) kasvas IV kvartalis rekordilise 13,9mld krooni võrra, so 3,5mld krooni rohkem kui III kvartalis. Selle tulemusena jõudis reaalsektori laenude ja liisingute jäägi aastakasv detsembris viimaste aastate kõrgeima tasemeni - 50,1%ni. Suurt kasvu toetas nii eraisikute kui ettevõtete laenude ja liisingute jäägi kiire kasv, mida omakorda soodustasid nii madalad intressimäärad kui ka pankade jätkuvalt aktiivsed laenukampaaniad.

Eraisikute laenude ja liisingute jääk kasvas kvartaliga 6,9mld krooni võrra, mis ületab 2005. aasta II kvartali rekordtaset 1,5mld krooniga. Eraisikute kodumaise finantseerimise aastakasv kiirenes detsembri lõpuks 58,2%ni. Majapidamiste võlakoormus suurenes ootuspäraselt eelkõige eluasemelaenude kiire kasvu tõttu. Eluasemelaenude ja -liisingute osatähtsus eraisikute kodumaise finantseerimise kasvus ulatub ligikaudu 80%ni. Tugevasti on kasvanud ka muud laenud (v.a. õppelaenud), mille jääk kasvas eelmise kvartaliga võrreldes üle kahe korra rohkem.

Ettevõtete laenude ja liisingute jääk kasvas IV kvartalis 7,1mld krooni võrra, mis on eelmise kvartaliga võrreldes 1,9mld krooni rohkem. Detsembris ulatus ettevõtete kodumaise finantseerimise aastakasv viimaste aastate kõrgeima 44,8%ni.

Majandussektorite lõikes tulenes hinnanguliselt 87% ettevõtete laenude ja liisingute jäägi juurdekasvust sisenõudlusele suunatud suletud sektori laenude ja liisingute jäägi kasvust. Mitteeksportiva sektori kodumaise finantseerimise juurdekasv oli IV kvartalis ligikaudu kolm korda suurem võrreldes 2005. aasta I kvartaliga. Oluline panus ettevõtete laenude ja liisingute kasvu tulenes ootuspäraselt kinnisvarasektorist (panus ettevõtete kodumaise finantseerimise aastakasvu detsembris 21 protsendipunkti). Suhteliselt kiire laenude ja liisingu jäägi kasv oli ka hulgi- ja jaekaubandussektoris. Eksportiva sektori ettevõtete kodumaise finantseerimise kasv jäi suhteliselt tagasihoidlikuks.

Intressimäärad
1. detsembril tõstis Euroopa Keskpank euroala baasintresse 25 baaspunkti ulatuses. Euribori noteeringud alustasid tõusu juba septembris. Oktoobrist detsembrini kasvas 3 kuu Euribor ~30 baaspunkti võrra ning 6 ja 12 kuu Euriborid vastavalt 38 ja 43 baaspunkti võrra. Seega Euroopa Keskpanga baasintresside tõstmine detsembris enam otsest mõju rahaturgudele ei omanud, kuivõrd intressitõus oli rahaturuintressidesse juba varem sisse hinnatud.

Eesti rahaturuintressid, mis koheselt Euroala kiire tõusuga kaasa ei läinud olid mõnda aega Euribori noteeringutest madalamad. Novembri viimastel päevadel korrigeeriti siiski ka Talibori noteeringuid ning detsembri lõpuks oli 3, 6 ja 12 kuu Taliborid tõusnud vastavalt 28, 32 ja 33 baaspunkti võrra. Rahaturuintresside tõus omab otsest mõju ka reaalsektori pikaajalistele intressimääradele. Eraisikute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär, mis oli III kvartalis keskmiselt 4% tõusis IV kvartalis keskmiselt 4,9% tasemele, sh eluasemelaenude keskmine intressimäär tõusis detsembris 3,4%ni. Ettevõtete puhul püsis pikaajaliste laenude keskmine intressimäär 4,0% tasemel.