RAHAPAKKUMINE

Majanduses ringleva sularaha ja residentsete hoiuste mahtu iseloomustavad kaks koondnäitajat:
 1) kitsas rahapakkumine (sularaha majanduses + residentide nõudmiseni kroonihoiused pankades, välja arvatud valitsussektori hoiused)
 2) laiem rahapakkumine (kitsas rahapakkumine + residentide tähtajalised, säästu- ja valuutahoiused pankades, välja arvatud valitsussektori hoiused).

Kitsa rahapakkumise maht oli septembri lõpus 22,4 miljardit krooni. Laiema rahapakkumise maht - 37,4 miljardit krooni. 2001 a. Nii laiema kui ka kitsama rahaagregaadi aastakasvutempod on jätkanud aeglustumist. Laiema rahaagregaadi aastakasvutempo alanes juuni lõpu 22,0%lt 17,2%ni septembri lõpuks ning kitsa rahaagregaadi aastakasvutempo 16,4%lt 13,6%ni. Rahapakkumise kasvu aeglustumine tulenes erasektori hoiuste juurdekasvu aeglustumisest. Eraisikute hoiuste aastakasvutempo alanes juuni lõpu 32,7%lt 28,0%ni septembri lõpuks ning eraettevõtete hoiuste aastakasvutempo 17,8%lt 9,4%ni.

Mahuliselt lisandus III kvartalis enim eraettevõtete ning mittetulundusühingute hoiuseid. Viimaste maht suurenes kvartaliga vastavalt 464 ja 323 miljoni krooni võrra. Eelkõige suurenesid nõudmiseni krooni- ja nõudmiseni valuutahoiused, tähtajaliste hoiuste roll hoiustamises oli teisejärgulisem Eraisikute hoiustamine jäi III kvartalis tagasihoidlikuks - nende poolt hoiustatud vahendid kasvasid kvartaliga kõigest 52 miljoni krooni võrra (võrdluseks - II kvartalis kasvasid need 1,5 mlrd krooni võrra). Tagasihoidliku juurdekasvu põhjuseks oli nõudmiseni kroonihoiuste vähenemine suvekuudel.

Majanduses ringleva sularaha hulk oli III kvartalis mõnevõrra suurem kui II kvartalis, ulatudes septembri lõpus 6,5 miljardi kroonini. Sularahanõudluse aastakasvutempo ulatus septembri lõpus 6,7%ni. Hoiustest, mis ei kuulu ei kitsasse ega laiemasse rahaagregaati, kasvasid III kvartalis valitsussektori hoiused 283 ning mitteresidentide hoiused kahanesid 548 miljoni krooni võrra.

Residentsete eraettevõtete ja eraisikute lühiajaliste (3-12 kuu pikkuse tähtajaga) kroonihoiuste kaalutud keskmine intressitase kahanes III kvartalis 4,5% tasemele. Alates 2000 aasta algusest oli see püsinud viie protsendi piirkonnas. Pikaajaliste kroonihoiuste intressitase püsis aga 5,4% tasemel. Residentsete eraettevõtete ja eraisikute valuutahoiuste intressid jätkasid kahanemist ka III kvartalis, alanedes lühiajaliste intresside osas 3,2%ni ning pikaajaliste osas 3,5%ni septembri lõpus. Hoiuseintresside alanemise peamiseks põhjuseks tuleb pidada intresside alandamist nii eurotsoonis, USAs kui ka mujal maailmas. Reaktsiooniks antud muutustele alandasid kommertspangad III kvartalis tähtajaliste hoiuste intresse.

LAENUD

Eesti residentide finantseerimise kogumaht pankadest ulatus septembri lõpus 41,0 miljardit kroonini. Sellest moodustasid pangalaenud 38,1 miljardit krooni ning pankade omanduses olevad kohalikud võlakirjad 2,9 miljardit krooni. Võrreldes II kvartali lõpuga on kodumaise finantseerimise kogumaht suurenenud 2,6 miljardi krooni võrra. See on mõnevõrra kõrgem mahukasv kui II kvartalis, mil kodumaisesse finantseerimisse lisandus 2,2 miljardit krooni.

Kodumaiste pangalaenude aastakasvutempo on püsinud juba pikemat aega kõrgel tasemel. Septembri lõpus ulatus residentide pangalaenude aastakasv 24,8%-ni võrreldes juuni lõpu 29,5%ga ning pankade omanduses olevate võlakirjade ja laenuportfelli koondmahu aastakasv 29,3%-ni võrreldes juunilõpu 31,5%ga.

Residentsetele eraettevõtetele antud laenude ja pankade soetatud kohalike eraettevõtete võlakirjade maht suurenes septembri lõpuks 399 miljoni krooni võrra 16,1 miljardi kroonini, nende aastakasvutempo ulatus septembri lõpus 6,4%ni. Kohalikele eraettevõtetele antud uutest laenudest sai teises kvartalis endiselt kõige rohkem vahendeid kinnisvarasektor. Kinnisvara- ja ehitussektori eraettevõtetesse väljastatud laenude ja pankade omanduses olevate võlakirjade jääk kasvas kvartaliga 645 miljoni krooni võrra, teiste sektorite laenujääk samaaegselt kas kahanes või kasvas aeglasemalt. Ka on kinnisvarasektori finantseerimise aastakasv sektoriti suurim, ulatudes septembri lõpus 24,4%ni. Samaaegselt oli tööstussektori puhul kasvutempoks kõigest 2,5%.

Eesti eraisikutele väljastatud pangalaenud kasvasid kvartaliga rekordiliselt suure 842 miljoni krooni võrra 8,3 miljardi kroonini, nende aastakasvutempo ulatus septembri lõpus 31,4%ni. Eraisikute laenujäägi suurenemist mõjutas õppelaenude väljastamine septembris, mis hinnanguliselt ulatus 264 miljoni kroonini. Sellest hoolimata on eraisikute laenukasv püsinud III kvartalis kõrgena. Valdav enamik uutest laenudest väljastati eluasemelaenudena. Siiski suurenesid III kvartali vältel ka muud laenud st eelkõige tarbimisele suunatud laenud.

Reaalsektori finantseerimisele kodumaiste pankade poolt lisandub finantseerimine liisingettevõtete kaudu - pangagruppide laenustrateegiates on liisingpõhisel finantseerimisel oluline roll. Seda suundumust peegeldab ka finantseerimisasutustele antud laenude ja finantseerimisasutuste võlakirjade maht pankade bilanssides. Teises kvartalis suurenes viimane 1,4 miljardi krooni võrra 16,3 miljardi kroonini, ehk aastaga 67,1%. Võttes Eesti reaalsektori finantseerimisel arvesse lisaks pankadele ka liisingettevõtete mõju, ilmneb et reaalsektori kodumaise võlakoormuse kasv on püsinud juba pikemat aega kõrgel tasemel, st 21...22 protsendi suuruse aastakasvu piires. Lisaks sellele kaasavad reaalsektori ettevõtted aktiivselt laenuvahendeid ka otse välissektorist.

Intresside alanemise tõttu välisriikides jätkasid kahanemist ka Eesti reaalsektori laenuintressid. Sealjuures langesid mõnevõrra ka kohalike eraettevõtete pikaajalised laenuintressid, mis olid alates 1999 aasta lõpust püsinud üheksa protsendi piirkonnas. Septembri lõpus ulatusid need intressid krooni- ja välisvaluutalaenude keskmisena 8,4%ni. Residentidest eraisikute pikaajaliste välisvaluuta- ja kroonilaenude kaalutud keskmine intress oli septembri lõpus 9,6%.