Monetaarkeskkonna arengud kolmandas kvartalis 2003

Püsivalt ekspansiivne intressikeskkond soodustas III kvartalis kodumaise reaalsektori võlakoormuse kasvu, mis eelkõige eraisikute aktiivse laenamise tulemusena kujunes ajalooliselt suurimaks. Reaalsektori hoiustamine on endiselt tagasihoidlik, eraisikute puhul jäi hoiuste jääk esmakordselt võlakoormuse jäägist väiksemaks - eraisikutest on kujunenud netolaenuvõtjad pangandussektori suhtes.

Rahapakkumine
Rahapakkumine oli 2003. a kolmandas kvartalis jätkuvalt stabiilne, samas toimusid mõningad muutused rahaagregaatide struktuuris. Kitsama rahaagregaadi aastakasv kiirenes III kvartali lõpuks 18%ni seoses nõudmiseni hoiuste suhteliselt kiire kasvuga. Laiema rahaagregaadi aastakasv jäi võrreldes 2003. a II kvartali lõpuga tagasihoidlikuks (9,6%), tulenevalt mullusest kõrgest võrdlusbaasist (eelmise aasta juulis laekusid pankadesse tähtajalise hoiusena suurettevõtte välisfinantsvahendid).

Kodumaise reaalsektori hoiuste juurdekasv kujunes III kvartalis viimaste aastate üheks madalaimaks (+0,4 mlrd kr), mis oli osaliselt tingitud sesoonsetest teguritest, teisalt märgib hoiuste juurdekasvu vähenemise tendentsi süvenemist. Reaalsektori hoiuste kasvu võimaldas III kvartalis ettevõtete hoiuste kasvu kiirenemine, mis oli ka sesoonseid tegureid arvestades suhteliselt tugev, eraisikute hoiused vähenesid III kvartalis viimaste aastate suurimas mahus.

Kolmandas kvartalis jätkus nii kodumaiste ettevõtete kui eraisikute tähtajaliste hoiuste vähenemine, sh eraisikute puhul kiirenevalt (ligi 3 korda rohkem kui II kvartalis). Nõudmiseni hoiuste juurdekasv jäi ettevõtete puhul suhteliselt kõrgele II kvartali tasemele, eraisikute puhul oli juurdekasv suhteliselt väike. Nii ettevõtete kui eraisikute hoiuste aastakasv langes III kvartali lõpuks 12%le, mis viitab eraisikute puhul vähenenud säästmisele; ettevõtete hoiuste aastakasv on mõjutatud mullusest kõrgest võrdlusbaasist.

III kvartalis stabiliseerus rahaagregaadi M2 struktuur: 2003. a II kvartali jooksul toimunud nõudmiseni hoiuste osakaalu järk-järguline kasv stabiliseerus 57% tasemel, tähtajaliste hoiuste osakaal langes 27%ni. Majanduses ringleva sularaha osakaal moodustab laiemast rahaagregaadist 15%, aastakasv vähenes III kvartali jooksul mõnevõrra sesoonsete tegurite mõjul.

Krediidiagregaadid
Kodumaise reaalsektori võlakoormuse (pangalaenud, liising ja faktooring) aastakasv kiirenes III kvartali lõpuks (25,4%ni), võlakoormuse juurdekasv kujunes eelkõige jätkuvalt aktiivse eluasemelaenude lepingute sõlmimise tulemusena ajalooliselt suurimaks (3,6 mlrd kr).

Seoses uue õppeaasta algusega suurendas III kvartalis eraisikute võlakoormuse juurdekasvu ka õppelaenude väljastamine, mis jäi mullusega võrreldavale tasemele. Varasemate aastatega võrreldes suhteliselt kõrgema võrdlusbaasi tõttu alanes eraisiku võlakoormuse aastakasv vaatamata võlakoormuse suuremahulisele juurdekasvule III kvartali lõpuks mõnevõrra (45,1%ni).

Eraisikute püsivalt kiire võlakoormuse kasv ning hoiuste vähenemine tingis III kvartalis esmakordselt eraisikute kujunemise netolaenajateks pangandussektori suhtes (eraisikute võlakoormuse jääk ületas septembri lõpus hoiuste jääki 1,1 mlrd kr võrra).

Ettevõtete võlakoormuse juurdekasv oli III kvartalis samuti suhteliselt suur (40% kogu reaalsektori võlakoormuse juurdekasvust), mis tingis ettevõtete võlakoormuse aastakasvu kiirenemise (15,8%ni) III kvartali lõpuks. Viimaste aastate suurimaid võlakoormuse juurdekasve toimus ettevõtete kinnisvara soetamise finantseerimise osas, varasemast enam kasvas ka transpordisektori ja kaubandussektori ettevõtete liisingujääk. Tööstusettevõtete laenamine on jätkuvalt tagasihoidlik.

Intressimäärad
Eurotsooni rahapoliitilised intressimäärad jäid III kvartalis muutumatuks, mistõttu nii eurotsooni kui Eesti rahaturuintressimäärad olid III kvartalis stabiilsed. Kodumaise reaalsektori kaalutud keskmised intressimäärad alanesid pikaajaliste kroonihoiuste osas 2,3%le ja pikaajaliste ettevõtete krooni- ja valuutalaenude puhul 5,2%le. Eraisikute pikaajaliste krooni- ja valuutalaenude kaalutud keskmine intressimäär jäi II kvartali lõpu tasemele (5,4%). Pikaajaliste kroonilaenude intressimäärad kasvasid septembris mõnevõrra.