2002. a. IV kvartalis jätkus aktiivne laenutegevus, alanenud intressimäärad soodustasid liisinglepingute sõlmimist ning kinnisvara soetamist. Hooajaliselt kasvasid varasemast rohkem hoiused, ent võlakoormuse kasvuga võrreldes vähem, mille tulemusena halvenes reaalsektori netopositsioon.

Rahapakkumine

Rahapakkumist iseloomustas 2002. a. IV kvartalis erinevalt 2001. a. lõpust kahanev trend, mis langetas rahaagregaatide aastakasvu viimaste aastate madalaimale tasemele, vastavalt 9,3 protsendile M1 ja 11,0 protsendile M2 puhul. M1 kasvu aeglustumise põhjustas sularahanõudluse püsimine 2001. a. lõpu lähedasel tasemel ning nõudmiseni hoiuste aeglustunud kasv, M2 kasvu pärssis tähtajaliste hoiuste vähenemine aasta lõpus.

Reaalsektori hoiused kasvasid IV kvartali vältel sarnaselt eelnenud aasta lõpule, kuigi aeglustuvalt, andes detsembri lõpus aastakasvuks 16,0 protsenti. 2002. a. IV kvartalis kasvasid sesoonselt nii eraisikute kui ettevõtete hoiused vastavalt 0,9 mlrd kr ja 1,3 mlrd kr võrra. Kasvasid peamiselt nõudmiseni hoiused, mis eraisikute puhul viitab aastalõpupreemiate laekumisele ning ettevõtete puhul iga aasta lõpus toimuvale ajutisele vahendite ümberpaigutamisele finantsinstrumentidest pangahoiustele. Mõlema sektori hoiuste aastakasvu iseloomustab IV kvartalis kahanev trend.

Valitsussektori hoiused vähenesid IV kvartalis sarnaselt III kvartalile 0,6 mlrd kr võrra. Selle peamiseks põhjuseks oli keskvalitsuse hoiuste Eestist väljaviimine, mille üheks eesmärgiks oli juhtida kodumaise finantssektori tähelepanu reaalsektori võlakoormuse ennakkasvule reaalsektori hoiuste kasvu ees. Vaatamata valitsuse hoiuste vähenemisele kasvasid residentide hoiused IV kvartalis kokku 1,3 mlrd kr võrra, mitteresidentide hoiused kasvasid 0,3 mlrd kr võrra.

Majanduses ringleva sularaha maht püsis IV kvartali vältel 7 mlrd kr tasemel, aastakasvu iseloomustas kahanev trend. Sealjuures jäi sularahanõudluse tavapärane suurenemine aasta lõpus suhteliselt tagasihoidlikuks, viidates osaliselt sularaha osatähtsuse vähenemisele igapäevaste kulutuste tegemisel. Kokkuvõttes kujunes majanduses ringleva sularaha aastakasvuks detsembri lõpuks 0,6%, mis on viimaste aastate madalaim.

2002. a. IV kvartalis langesid europiirkonna intressimäärad, mis avaldas teatavat mõju ka Eesti kroonihoiuste intressimääradele. Aasta lõpus oli lühiajaliste (3-12 kuu pikkuse tähtajaga) kroonihoiuste kaalutud keskmine intressitase langenud 3,4%le ning pikaajaliste kroonihoiuste kaalutud keskmine intressitase 3,8%le.

Krediidiagregaadid

IV kvartalis suurenes taas kodumaise reaalsektori võlakoormuse juurdekasv, ulatudes ligikaudu 2002. a. II kvartali tasemeni, mis oli viimaste aastate suurim. IV kvartali lõpus oli krediidiagregaadi⁽¹⁾ aastakasvutempo 28,5%, mis on käesoleva aasta kõrgeim.

⁽¹⁾Krediidiasutuste, hoiu-laenuühistute ning Eesti Panga poolt teistele residentidele (va keskvalitsus, keskvalitsuse fondid ning RFAd) väljastatud laenud ja omandatud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid; RFA - rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused, kellede hulka kuuluvad keskpank, krediidiasutused, laenu-hoiu ühistud ning rahaturufondid.

Sektorite lõikes kasvas IV kvartalis enam finantseerimisasutuste ja eraisikute laenamine, ettevõtete laenamine oli suhteliselt tagasihoidlik. Pangalaenude kiire kasvu kõrval jätkub aktiivne liisingunõudlus, finantseerimisasutuste laenujääk kasvas IV kvartalis rekordiliselt 2,0 mlrd kr võrra.

Eraisikute laenujäägi kasv oli IV kvartalis sarnaselt eelmisele kvartalile 1,2 mlrd kr. Eraisikute laenamise aastakasvutempo püsib jätkuvalt 40 protsendi lähedal, liisingfinantseerimise aastakasvutempo on jäänud III kvartaliga võrreldavale tasemele, ulatudes novembris 73,8 protsendini. Eraisikud finantseerivad laenudest ja liisingust jätkuvalt peamiselt kinnisvara soetamist (ligikaudu 2/3 kogu eraisikute võlakoormusest), suhteliselt kiiresti on aga kasvanud ka tarbimiseks võetud laenud.

Ettevõtete pankadest finantseerimise aastakasvutempo langes IV kvartali vältel, jõudes detsembri lõpuks 9,0 protsendi tasemele, laenujäägi juurdekasv oli aasta madalaim (287,4 mln kr). Sektoritest kasvas kõige enam kinnisvara-, transpordi- ja tööstusettevõtete laenujääk, laenukasutuseesmärkide järgi finantseeriti peamiselt kinnisvara soetamist. Ka ettevõtete liising- ja faktooringfinantseerimise aastakasvutempo alanes IV kvartalis mõnevõrra, ulatudes novembri lõpuks 28,9% protsendini. Liisingust ja faktooringust finantseerimist kasutasid IV kvartali kahe esimese kuuga valdavalt kaubandus- ja tööstusettevõtted.

Kogu reaalsektori võlakoormus (finantseerimine pankadest, liisingust ja faktooringust kokku) kasvas IV kvartalis esialgsete hinnangute kohaselt 3,0 mlrd kr võrra, mis on viimaste aastate suurim juurdekasv. Võlakoormuse aastakasvutempo langes IV kvartalis võrreldes III kvartali lõpuga 1,2 protsendipunkti võrra 25,6 protsendini.

Residentse reaalsektori hoiuste kasvu ületav võlakoormuse juurdekasv ja valitsuse hoiuste väljaviimine tingisid IV kvartalis kodumaise laenamise ja kodumaise ressursi lõhe suurenemise, sh ületas reaalsektori laenukoormuse juurdekasv reaalsektori hoiuste juurdekasvu 1,1 mlrd kr võrra.

Tulenevalt europiirkonna intressimäärade alanemisest langesid IV kvartalis Eestis reaalsektori laenuintressimäärad. Nii eraisikute kui ettevõtete pikaajaliste laenude kaalutud keskmine intressimäär langes detsembri lõpuks aasta madalaimale tasemele. Eraisikute puhul alanes intressitase III kvartali lõpuga võrreldes 1,5 protsendipunkti võrra 7,0%le ning ettevõtete puhul 1,1 protsendipunkti võrra 6,3%le.