Monetaarkeskkonna arengud teises kvartalis 2001

RAHAPAKKUMINE

Majanduses ringleva sularaha ja residentsete hoiuste mahtu iseloomustavad kaks koondnäitajat:
 1) kitsas rahapakkumine (sularaha majanduses + residentide nõudmiseni kroonihoiused, välja arvatud valitsussektori hoiused)
 2) laiem rahapakkumine (kitsas rahapakkumine + residentide tähtajalised, säästu- ja valuutahoiused, välja arvatud valitsussektori hoiused).

Kitsa rahapakkumise maht oli juuni lõpus 21,8 miljardit krooni. Laiema rahapakkumise maht - 36,5 miljardit krooni. 2001 a. II kvartali jooksul on kitsas rahapakkumine kasvanud 1,9 ning laiem rahapakkumine 2,2 miljardi krooni võrra. Nii laiema kui ka kitsama rahaagregaadi aastakasvutempod on samaaegselt mõnevõrra aeglustunud. Laiema rahaagregaadi aastakasvutempo alanes märtsi lõpu 26,4%lt 22,0%ni juuni lõpuks ning kitsa rahaagregaadi aastakasvutempo 16,9%lt 16,4%ni.

II kvartalis oli peamiseks rahaagregaatide kasvumootoriks eraisikute hoiustamine. Eelkõige suurenesid eraisikute nõudmiseni kroonihoiused. Osaliselt oli see tingitud eraisikute puhkuserahade laekumisest suve hakul. Eraettevõtete hoiustamine oli II kvartalis tagasihoidlikum. Nõudmiseni kroonihoiuste eelistamine ning osaliselt ka tehnilised võrdlusbaasitegurid tingisidki teises kvartalis laiema rahapakkumise aastakasvutempo suhteliselt kiirema aeglustumise võrreldes kitsa rahapakkumisega.

Majanduses ringleva sularaha hulk oli II kvartalis mõnevõrra suurem kui I kvartalis, ulatudes juuni lõpus 6,4 miljardi kroonini. See on eelkõige tingitud suvisele puhkuseperioodile iseloomulikust hooajaliselt suuremast sularahanõudlusest. Sularahanõudluse aastakasvutempo ulatus juuni lõpus 9,5%ni.

Hoiustest, mis ei kuulu ei kitsasse ega laiemasse rahaagregaati, kasvasid II kvartalis mitteresidentide hoiused 515 ning valitsussektori hoiused 661 miljoni krooni võrra.

Residentsete eraettevõtete ja eraisikute lühiajaliste (3-12 kuu pikkuse tähtajaga) kroonihoiuste kaalutud keskmine intressitase ulatus II kvartalis 4,9% tasemele. Viie protsendi piirkonnas on kohalike eraettevõtete pikaajalised intressid püsinud juba alates 2000 aasta II kvartalist. Residentsete eraettevõtete ja eraisikute valuutahoiuste ning pikaajaliste kroonihoiuste intressid jätkasid aga ka II kvartalis alanemist. Selle peamisteks põhjusteks on intresside alanemine nii eurotsoonis kui ka USAs, samuti kodumaise likviidsuskeskkonna püsimine finantssektori jaoks soodsana (teisisõnu - finantssektoril oli likviidseid vahendeid piisavalt).

LAENUD

Pankade pakutava kodumaise finantseerimise kogumaht oli juuni lõpus 38,4 miljardit krooni, sellest pangalaenud 35,7 miljardit krooni ning pankade omanduses olevad kohalikud võlakirjad 2,7 miljardit krooni. Võrreldes I kvartali lõpuga on kodumaise finantseerimise kogumaht suurenenud 2,2 miljardi krooni võrra.

Kodumaiste pangalaenude aastakasvutempo on püsinud juba pikemat aega kõrgel tasemel. Juuni lõpus ulatus residentide pangalaenude aastakasv 29,5%-ni ning pankade omanduses olevate võlakirjade ja laenuportfelli koondmahu aastakasv 31,9%-ni.

Residentsetele eraettevõtetele antud laenude ja pankade soetatud kohalike eraettevõtete võlakirjade maht suurenes juuni lõpuks 353 miljoni krooni võrra 15,7 miljardi kroonini, nende aastakasvutempo kiirenes märtsilõpu 7,2%-lt 7,6%ni juuni lõpuks. Kohalikele eraettevõtetele antud uutest laenudest sai teises kvartalis kõige rohkem vahendeid eelkõige sisetarbimisele suunatud harud - kaubandus ning kinnisvarasektor. Neile sektoritele väljastatud laenud moodustasid teises kvartalis vastavalt 29,7 ning 24,7 protsenti kohalikele eraettevõtetele väljastatud uute laenude käibest, samal ajal kui tööstussektori omad moodustasid kõigest 17,1%.

Eraisikutele väljastatud pangalaenud kasvasid kvartaliga 518 miljoni krooni võrra 7,5 miljardi kroonini, nende aastakasvutempo kiirenes märtsilõpu 29,0%-lt 31,6%ni juuni lõpuks. Valdava osa eraisikutele väljastatud uute laenude käibest moodustasid sarnaselt varasematele perioodidele eluasemelaenud. II kvartalis oli eluasemelaenude suurenemine esimese kvartaliga võrreldes ka mõnevõrra kiirem, mida võib seostada suvise hooajalisusega.

Reaalsektori finantseerimisele kodumaiste pankade poolt lisandub finantseerimine liisingettevõtete kaudu - pangagruppide laenustrateegiate rõhuasetustes on liisingpõhisel finantseerimisel oluline roll. Seda suundumust peegeldab ka finantseerimisasutustele antud laenude ja finantseerimisasutuste võlakirjade maht pankade bilanssides. Teises kvartalis suurenes viimane 1,4 miljardi krooni võrra 14,9 miljardi kroonini, ehk aastaga 77,6% protsenti. Tuleb aga arvestada, et see ressurss ei kajasta ainult Eesti reaalsektori liisingfinantseerimist, vaid ka liisingettevõtete finantseerimistegevust väljaspool Eestit. Teisest küljest ei kaasa kodumaised reaalsektori ettevõtted laenuvahendeid ainult kodumaisest finantssektorist vaid ka otse välissektorist.

Reaalsektori laenuintressid on püsinud suhteliselt stabiilsel tasemel. Kohalike eraettevõtete pikaajaliste välisvaluuta- ja kroonilaenude kaalutud keskmine intress oli II kvartalis 9,1%. Üheksa protsendi piirkonnas on kohalike eraettevõtete pikaajalised laenuintressid püsinud juba alates 1999 aasta IV kvartalist. Ettevõtete juunikuine pikaajalise intressi alanemine oli tingitud üksikutest suuremahulistest ja madala intressiga tehingutest ning ei kajasta seetõttu üldist intressitaset. Residentidest eraisikute pikaajaliste välisvaluuta- ja kroonilaenude kaalutud keskmine intress oli II kvartalis 10,0%. Tänu eurotsooni intresside alanemisele on eraisikute pikaajalised laenuintressid I kvartaliga võrreldes mõnevõrra alanenud.