Monetaarkeskkonna arengud teises kvartalis 2003

Reaalsektori võlakoormuse aastakasv oli aasta esimesel poolel mõnevõrra väiksem kui möödunud aasta lõpus. Samas ei ole reaalsektori laenunõudlus madalate intressimäärade ja tugeva pankadevahelise konkurentsi tingimustes oluliselt alanenud. Ka hoiuste kasv püsib jätkuvalt väiksemana võlakoormuse juurdekasvust, halvendades reaalsektori finantspositsiooni.

Rahapakkumine
Rahapakkumist mõjutavad protsessid pole viimaste kvartalite jooksul oluliselt muutunud mistõttu püsis laiema rahapakkumise M2 kasv 2003. a. teises kvartalis võrdlemisi stabiilsena. Tänu sularahanõudluse mõningasele taastumisele ja nõudmiseni hoiuste kiiremale kasvule võrreldes tähtajaliste hoiustega on kitsama rahaagregaadi M1 kasvutempo esimese kvartaliga võrreldes mõnevõrra kiirenenud. Juuni lõpuks kujunes rahaagregaatide M1 ja M2 aastakasvudeks vastavalt 14,9% ja 13,3%.

Eraisikute hoiused kasvasid teise kvartali jooksul 1,1 miljardi krooni võrra. Traditsiooniliselt tugines majapidamiste hoiustekasv nõudmiseni hoiustele - viimased suurenesid kvartaliga 1,2 miljardi kooni võrra, sellal kui majapidamiste tähtajalised hoiused kahanesid kvartali jooksul 128 miljoni krooni võrra. Tavapäraselt oli hoiusekasv kiireim puhkustehooaja alguses ehk juunikuus. Samas jätkus nende arengute taustal eraisikute hoiustamise aastakasvu aeglustumine (12,3%-ni), kuna majapidamiste säästmine on endiselt madal.

Ettevõtete hoiuste maht kahanes teises kvartalis 618 miljoni krooni võrra. Kahanemise põhjustas ettevõtete tähtajaliste hoiuste mahu 1,3 miljardi krooni suurune vähenemine, mida ei suutnud ettevõtete nõudmiseni- ja üleööhoiuste 660 miljoni krooni suurune kvartalikasv kompenseerida. Samaaegselt jätkasid Eesti rahaturu- ja intressissifondid jõudsat kasvu, suurenedes kvartaliga 1,6 miljardi krooni võrra. Seega võib arvata, et ettevõtete tähtajaliste hoiuste kahanemine kajastab tendentsi, kus ettevõtted eelistavad tähtajalistele hoiustele üha enam sarnase tulususega kuid kõrgema likviidsusega fondiosakuid. Kokkuvõttes ulatus ettevõtete hoiuste aastakasv kvartali lõpus 21%ni.

Majanduses ringleva sularaha maht hakkas suve alguses tavapäraselt kasvama, suurenedes kvartali lõpuks 7 mlrd kr tasemele. Sularahanõudluse aastakasv suurenes samuti, tõustes I kvartali null-kasvu tasemelt 3% suuruse aastakasvuni.

Eelpooltoodud arengute koosmõjul suurenes II kvartalis mõnevõrra nõudmiseni hoiuste osakaal M2-s, nõudmiseni hoiused moodustasid kvartali lõpus M2-st 56,4%. Muude sektorite hoiustest kasvas valitsussektori hoiuste jääk teises kvartalis 339 mln kr võrra, sh. keskvalitsuse hoiused 537 mln kr võrra. Mitteresidentide hoiused kasvasid aga 133 mln kr võrra.

Krediidiagregaadid
Tagasihoidliku hoiustamise kõrval püsib reaalsektori võlakoormuse kasv eraisikute laenamise toel endiselt tugev. Endiselt süveneb ka laenude ja hoiuste kasvulõhe - kui laenude aastakasv küündib 23-24% künnisele (reaalsektori kodumaise võlakoormuse aastakasv ulatus juuni lõpus 23,4%ni), siis hoiuste puhul jääb aastakasvutempo madalamaks 15%st.

Reaalsektori kodumaine võlakoorumus (pangalaenud, liising ja faktooring) ise suurenes teises kvartalis 3,1 miljardi krooni võrra, millest tervelt 1,7 mld krooni moodustas eraisikute kinnisvaralaenude ja -liisingute jäägi kasv. Majapidamiste eluasemelaenude kasv ja käive on rekordiliselt kõrgel püsinuid pankade mitmesuguste sooduskampaaniate tulemusena. Samas kasvasid teises kvartalis mõnevõrra enam ka muudel eesmärkidel võetud laenude ja liisingute jääk (335 mln krooni). Soodsatest laenutingimustest tulenevalt jätkas eraisikute laenujäägi aastakasvutempo kiirenemist, jõudes kvartali lõpuks 46,3% tasemele.

Ettevõtete võlakoormuse kasv ilmutab samal ajal jätkuvalt pidurdumise märke: kui märtsi lõpus ulatus ettevõtete võlakoormuse aastakasv 17,5%ni siis teise kvartali lõpus ulatub see näitaja 13,5%ni. Ettevõtete võlakoormus ise kasvas kvartaliga üle 1 miljardi krooni võrra. Majandussektorite lõikes on teises kvartalis jätkunud tendents, kus keskmisest kiiremini suureneb finantseerimine siseturule orienteeritud ettevõtetes - ettevõtete laenude ja liisingute jäägi kasv oli suurim ehituse ja kinnisvara sektoris (võlakoormuse kasv kvartalis 423 miljonit krooni) ning kaubandussektoris (461 miljonit krooni). Tööstussektori finantseerimise kasv ulatus samaaegselt kõigest 114 miljoni kroonini.

Intressimäärad
Juuni alguses alandas Euroopa Keskpank taas baasintresse 0,5 protsendipunkti võrra. Selle tulemusena alanes ka Eesti intressitase. Lühiajaliste kroonihoiuste kaalutud keskmine intressimäär langes teises kvartalis 0,4 protsendipunkti võrra ehk 2,6%-le juunis. Ka erasektori laenuintressid on jätkanud alanemist. Pikaajaliste laenude kaalutud keskmine intress on euroala madalate intresside ning kodumaise konkurentsisurve mõjul alanenud nii ettevõtete kui eraisikute puhul, ulatudes juuni lõpus vastavalt 5,6% ja 5,4%ni.