Möödunud aasta lõpus hakkas majandus taas kasvama

Peeter Luikmel, Eesti Panga ökonomist

Statistikaameti kiirhinnangul kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) sesoonselt korrigeerituna mullu neljandas kvartalis võrreldes kolmanda kvartaliga 2,6 protsenti. Aastases võrdluses kahanes neljanda kvartali SKP 9,4 protsenti, mis märgib sarnaselt eelnevatele kvartalitele languse aeglustumist.

Jätkusuutlikkusele suunatud eelarvepoliitika suurendas Eesti majanduskeskkonna usaldusväärsust. Samas vähendasid kulude kärped valitsussektori otsest mõju majanduskasvule. Ühekordseks impulsiks majanduskasvule oli aasta lõpus toimunud varude soetamine enne aktsiisitõuse.

Eesti eksportöörid on suutnud ära kasutada väliskeskkonna taastumisest tulenevaid võimalusi. Sarnaselt eelnevatele kvartalitele oli peamiseks majandusaktiivsust suurendavaks teguriks eksport. Statistika kohaselt lähenesid ekspordimahud mullu detsembris juba 2008. aasta detsembri tasemele. Eksportööride mõju majanduskasvule jääb oluliseks ka järgnevates kvartalites.

Majanduskasvu panustab negatiivselt nõrk sisenõudlus. Kõrge tööpuudus vähendab eratarbimist. Kiire kasvu aastatega võrreldes olulisemalt madalama nõudluse tõttu on tootmisressursid alarakendatud. Seetõttu on investeerimisaktiivsus püsinud madalana.

Neljanda kvartali SKP kiirhinnang on kooskõlas Eesti Panga sügisprognoosi põhistsenaariumiga, mille kohaselt kujuneb eelmise aasta majanduslanguseks 14,2 protsenti.

Lisainfo:
Viljar Rääsk
Avalike suhete büroo
Tel: 668 0745, 527 5055
E-post: viljar.raask [at] epbe.ee