Muudetud SKP on paremas kooskõlas teiste majandusnäitajatega

Kaspar Oja
Kaspar Oja
Eesti Panga ökonomist

Värskelt avaldatud statistika kohaselt suurenes Eesti SKP 2014. aasta teises kvartalis aasta varasemaga võrreldes 2,4% ja eelmisega kvartali suhtes 1,1%. Nii esimese kvartali kui ka möödunud aasta SKP kasvu korrigeeriti samuti kiiremaks. Tegevusalade võrdluses mõjutas 2013. aasta SKP ülespoole korrigeerimist kõige enam veonduse ja laonduse tegevusala negatiivse panuse vähenemine. Lisaks sellele paranes ka neto-tootemaksude panus. Need on kaks valdkonda, mille kesine areng on viimaste aastate jooksul analüütikutes kõige enam küsimusi tekitanud.

Uus rahvamajanduse statistika näitab, et Eesti majanduskasv on viimastel aastatel olnud seni arvatust kiirem, sealhulgas ei olnud selle aasta alguses uut majanduslangust. Kuigi SKPd revideeriti osaliselt üleeuroopalise metoodika muutuse tõttu,  on paranenud majanduskasvu taga valdavalt statistika koostamiseks kasutatavate uute andmete laekumine.

Korrigeeritud majanduskasvu näitaja on paremas kooskõlas ülejäänud majandusstatistikaga, näiteks palkade ja jaemüügiga, mis on näidanud, et elanike ostujõud paranes aasta alguses märkimisväärselt. Eesti majanduskasvu toetaski selle aasta esimesel poolel eelkõige majapidamiste tarbimine, mis kasvas teises kvartalis 3,6%. Hoolimata viimaste aastate erakordselt suurte investeerimisprojektide lõppemisest oli investeeringut kasv samuti positiivne, 0,7%. Statistilise vahe üsna suur panus majanduskasvu viitab aga sellele, et hinnang teise kvartali majanduskasvu allikatele võib tulevaste revisjonide käigus veel märkimisväärselt muutuda.

SKP suhteliselt suur revisjon kinnitab seda, et majanduspoliitika tegemiseks vajaliku analüüsi jaoks tuleb majanduse hetkeolukorda määratleda laiema komplekti näitajate põhjal. Näiteks varem avaldatud väga aeglane SKP kasv andis majanduse tsüklilisest olukorrast vildaka pildi. Pelgalt SKP-st lähtudes oli majandus languses, aga tuntav palgasurve viitas majanduse kuumenemisele. Arvestades Eesti majanduse väiksust, avatust ja üksiktehingute suurt rolli on suured statistika ümbertegemised paratamatud. Statistika korrigeerimine pärast täpsustatud andmete kättesaadavaks muutumist on tavapärane nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Statistikaamet on korrigeerinud majanduskasvu hinnangut revisjonide käigus märgatavalt ka varem, keskmiselt on hinnatud majanduskasvu ülespoole 0,4 protsendipunkti võrra.

On üsna tõenäoline, et paljud institutsioonid muudavad oma suve lõpus avaldatud Eesti majanduskasvu prognoosi uue SKP statistika valguses optimistlikumaks. Sellest hoolimata pole majandusolukord võrreldes poole aasta taguse ajaga paranenud. Venemaa ja Ukraina vahelise kestva konflikti tõttu on väliskeskkonna kasvu ootused pigem vähenenud. Euroopa Liit on juba lisasanktsioonides kokku leppinud ning sellele järgneda võivad Venemaa vastusammud mõjutaks kahtlemata ka Eesti majandust.

Lisateave:
Viljar Rääsk
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0745, 527 5055
E-post: viljar.raask [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee