Palgakasv teises kvartalis pidurdus

Orsolya Soosaar
Eesti Panga ökonomist
Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2014. aasta teises kvartalis 4,8% ja brutotunnipalk 8,8%. Kuu- ja tunnipalga kasvu suur erinevus viitab sellele, et maksti vähem preemiaid ja hüvitisi, mida võib pidada palga paindlikumaks osaks. Hooajalisi tegureid arvestades jätkus keskmise palga kvartalikasvu aeglustumine. See peegeldab kohanemist nõrga majanduskeskkonna ja tootlikkusega.
 
Keskmise palga kasvu aeglustas ka töötasude suurem deklareerimine just keskmisest madalama palgaga tegevusaladel, nagu majutus ja toitlustus ning põllumajandus, kus oli statistikaameti teatel hõivatuid üle 10% enam kui aasta tagasi. Töötajate peatse registreerimise ootus võis töötasude deklareerimist mõjutada juba teise kvartali lõpus.
 
Palgakasv on aeglustunud ka tegevusaladel, mis on avatud väliskeskkonnast lähtuvatele riskidele. Töötlevas tööstuses ulatus keskmise palga kasv 4,9%ni, veonduses ja laonduses 2,4%ni. Eksportivatel ettevõtetel on vähem võimalusi tööjõukulusid kasvatada kui sisetarbimist teenindavatel ettevõtetel, sest kulude edasikandmine toodangu hinda on väliskonkurentsi tõttu keerulisem.
 
Arvestades suuremate palgakokkulepete mõju väljataandumist ja suurenenud ebakindlust võib palgakasv ka lähitulevikus pigem aeglustuda. Kui välisnõudlus taastub, siis jääb Eesti Panga juuniprognoosi kohaselt palgakasv lähiaastatel 6–7% juurde. See on kooskõlas Eesti majanduse 3–4% potentsiaalse kasvuvõimekusega.
 
 Eesti Pank jälgib ja kommenteerib palkade arengut, kuna tööjõukulu mõjutab otseselt Eestis toodetavate kaupade ja teenuste hinda ning palgakasv on oluline indikaator hinnastabiilsuse seisukohast.
 
Eesti Panga kõneisikute pildid asuvad keskpanga fotopangas www.eestipank.ee/press/fotopank   
 
Lisateave:
Hanna Vaga
Avalike suhete allosakond 
Tel: 6 680 959, 5 097 285
E-post: hanna.vaga [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee