Pangad teenisid I kvartalis 74 miljonit eurot puhaskasumit

Jana Kask, Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja

Eesti ettevõtetele anti I kvartalis laene ja liisinguid üle 10 protsendi rohkem kui aasta tagasi. Seejuures suurenes tööstusettevõtete lühiajaline finantseerimine 47 protsenti, samal ajal kui investeerimislaenude käibe kasv oli suhteliselt tagasihoidlik. Majanduskasvu tingimustes võib siiski eeldada, et ka tootmisvõimsuse suurendamiseks tehtavate investeeringute finantseerimisvajadus ning seega laenuvõtmine suureneb sel aastal.

Eraisikute laenuaktiivsus oli ettevõtete omast väiksem. Eluasemelaene väljastati I kvartalis aastatagusest vaid 4 protsenti rohkem. Eraisikute laenuturu aktiivseim osa on autoliisingud, kus uute tehingute aastakasv küündis märtsis 70 protsendini.

Pankade laenu- ja liisinguportfell väheneb jätkuvalt, kuna uusi laene lisandub vähem, kui makstakse tagasi varem võetud laene. Eesti ettevõtetele ja eraisikutele antud laenude ja liisingute kogumaht kahanes märtsis 113 miljoni euro võrra ehk 0,8 protsenti. Kokkuvõttes oli laenu- ja liisinguportfell märtsi lõpus 14,8 miljardit eurot ehk aastatagusest 6,7 protsenti väiksem.

Laenuintressimäärad püsisid märtsis veebruari tasemel. Pankade poolt kuu jooksul välja antud laenude keskmine intressimarginaal alanes pisut, mistõttu samal ajal toimunud EURIBORi tõus ei mõjutanud samavõrra uute laenude hinda. Eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad olid märtsis vastavalt 3,4 ja 4,2 protsenti.

Hoiuste aastakasv aeglustus märtsis 4 protsendini. Eesti eraisikute ja ettevõtete hoiuste kogumaht suurenes 27 miljoni euro võrra 7,4 miljardi euroni. Viimastel kuudel on hoiuste mahu kasvu hoidnud positiivsena eraisikute suurenenud säästmine, mis on osaliselt tingitud kevade alguse tulumaksutagastustest. Ettevõtete hoiuste maht kahanes märtsis kolmandat kuud järjest ning oli 2010. aasta lõpuga võrreldes 6 protsenti väiksem.

Laenuvõtjate maksevõime on majanduskasvu toel stabiilselt paranenud. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht kahanes märtsis 38 miljoni euro võrra ning nende osakaal laenuportfellis alanes kuu jooksul 0,2 protsendipunkti võrra 6,2 protsendini. Pangad vähendasid ka varem laenukahjumite katteks loodud eraldisi, mis suurendas nende kasumlikkust.

Pangad teenisid I kvartalis 74 miljonit eurot puhaskasumit. Kvartali puhaskasum oli eelneva kvartaliga võrreldes üle kolme korra suurem ning ületas kogu eelmisel aastal teenitut rohkem kui 3 miljoni euro võrra. Pankade tegevuskasumit on sel aastal vähendanud euro kasutuselevõtu tõttu alanenud puhas teenustasutulu ja finantstulu. Seda kompenseeris puhta intressitulu kasv ning laenukahjumieelne kasum oli aastatagusest 8 protsenti suurem.


Joonis 1. Kvartali jooksul ettevõtetele väljastatud laenud ja liisingud


Joonis 2. Kuu jooksul välja antud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude kaalutud keskmine intressimäär ja 6 kuu EURIBOR


Joonis 3. Kvartaalsed laenukahjumid ja pangandussektori netotulem

Finantssektori statistika ja selle avaldamiskalender on kättesaadav Eesti Panga kodulehel.

Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete büroo
Tel: 668 0965, 512 6843
E-post:
ingrid.mitt [at] eestipank.ee