Pangandussektori kapitaliseeritus on jätkuvalt tugev

Jana Kask, Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja

Eesti eraisikutele ja ettevõtetele väljastatud laenu- ja liisingportfelli maht vähenes mais 518 miljoni krooni ehk 0,2 protsendi võrra aprilliga võrreldes ning 0,7 protsendi võrra aastatagusega võrreldes. Käesoleva aasta varasemate kuudega võrreldes oli laenumahu kahanemine tunduvalt väiksem. Sellele aitas kaasa üksikute uute suurte projektide finantseerimine eelkõige veevarustuse ja veonduse valdkondades. Töötleva tööstuse, äriteeninduse ja kaubanduse sektoris tegutsevate ettevõtete laenu- ja liisingportfelli kahanemine jätkus seevastu endises tempos. Uusi eluasemelaene väljastati maikuu jooksul 560 miljoni krooni väärtuses, mis on võrreldav eelmiste kuude laenukäibega, kuid on samas ligi 70 protsendi võrra väiksem eelmise aasta näitajast. Majanduse nominaalse mahu vähenemisega kooskõlas võib eeldada tagasihoidlikumat laenuaktiivsust ka järgnevatel kuudel.

Viivislaenude kasvutempo mais mõnevõrra rauges. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal laenuportfellis tõusis eelmise kuu 5,2 protsendilt 5,5 protsendini mai lõpus. Ka uute probleemlaenude lisandumine jäi varasemate kuudega võrreldes tagasihoidlikumaks. Halvenenud majandustingimustes kasvab siiski nende eraisikute ja ettevõtete hulk, kellel käib laenu tagasimaksmine ajutiselt või püsivalt üle jõu. Eesti Panga kevadprognoosi põhistsenaariumi põhjal suureneb üle 60 päeva viivist kandvate laenude osakaal laenuportfellis käesoleva aasta lõpus 9 protsendini ja laenukahjumid ligi 4 protsendini pangalaenude kogumahust.

Panganduse kapitaliseeritus on piisav suurenevate laenukahjumitega toimetulekuks. Mai lõpuks oli pangandussektori keskmine kapitali adekvaatsus 22,3 protsenti, ületades seega piisava varuga 10-protsendilise miinimumnõude.

Hoiuste maht on käesoleva aasta esimese viie kuu jooksul kasvanud ligi protsendi võrra, kuid võrreldes eelmise aasta mai lõpuga oli hoiuste maht siiski 0,3 protsenti väiksem. Eesti ettevõtete hoiused kasvasid mais üle 600 miljoni krooni võrra, samal ajal vähenesid eraisikute hoiused ligikaudu 100 miljoni krooni võrra.

Laenuintressimäärad mais oluliselt ei muutunud, kuivõrd baasintressimäärade tase on stabiliseerunud. Ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude ja eluasemelaenude keskmised intressimäärad olid mais vastavalt 4,8 protsenti ja 4 protsenti.

Joonis 1. Eesti ettevõtete ja eraisikute laenu ja liisingu kuine kasv

Joonis 2. Eesti ettevõtete ja eraisikute hoiuste maht ja hoiuste aastakasvutempo


Joonis 3. Kuu jooksul välja antud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude kaalutud keskmine intressimäär ja 6 kuu EURIBOR

Finantssektori statistika ja selle avaldamiskalender on kättesaadav Eesti Panga on kättesaadav Eesti Panga kodulehel: www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/statistika/pangandusstatistika/tabelid/.

Lisateave:
Viljar Rääsk
Avalike suhete büroo
Tel: 6680 755, 5275 055
E-post:
viljar.raask [at] epbe.ee