Pankade laenu- ja liisingportfelli kogumaht kasvas 2008. aastal 7,3 protsenti

Jana Kask, finantssektori poliitika allosakonna juhataja

Eestis pankade laenu- ja liisingportfelli kogumaht kasvas 2008. aastal 7,3 protsenti. Portfelli kogumaht suurenes aasta jooksul 18 miljardi krooni võrra 269 miljardi kroonini. Majanduse kohandumisega kaasnenud laenunõudluse langusest tingituna ning karmistunud laenutingimuste tõttu vähenes Eesti ettevõtetele ja eraisikutele antud laenu- ja liisingujääk detsembris 2,3 miljardi krooni ehk 0,9 protsendi võrra. Valdav osa vähenemisest tulenes kaubandussektoris tegutsevatele ettevõtetele antud laenude tagasimaksmisest. Uute eluasemelaenude maht osutus detsembris väiksemaks varemvõetud laenude tagasimaksetest, mistõttu eluasemelaenuportfell vähenes ligi 200 miljoni krooni võrra.

Rahvusvahelise finantskriisi poolt põhjustatud laenuturu piirangute ohte Eesti pangandussüsteemile leevendavad vähenenud laenunõudlus ja eraisikute säästmine. Tulenevalt majanduse kohandumisest püsib laenunõudlus tagasihoidlik kogu 2009. aasta jooksul.

Eesti eraisikute ja ettevõtete hoiused suurenesid detsembris 2,1 miljardi krooni ehk 2 protsendi võrra 106 miljardi kroonini. Aasta jooksul tõusnud hoiuseintressimäärad on suurendanud tähtajaliste ja säästuhoiuste osakaalu, mis eraisikute ja ettevõtete osas tõusid detsembri lõpuks vastavalt 60 ja 41 protsendini hoiuste mahust. Säästmist on suurendanud ka eraisikute ja ettevõtete ettevaatlikkus tuleviku suhtes. Kuigi rahvusvaheliste rahaturu intressimäärade alanemise mõjul on vähenemas ka kroonihoiuste intressimäärad, püsib eraisikute ja ettevõtete soov koguda sääste pangahoiustel.

Pankade keskmine kapitali adekvaatsus moodustas detsembris 18,8 protsenti ja on kogu viimase poole aasta jooksul püsinud oluliselt kõrgemal kohustuslikust 10 protsendi määrast. 2008. aastal teenisid Eestis tegutsevad pangad ligikaudu 4 miljardit krooni puhaskasumit. Võrreldes 2007. aastaga teeniti puhaskasumit ligi poole vähem, kuid 2006. aastaga võrreldes siiski kümnendiku võrra rohkem. Pankade puhaskasumit vähendasid laenude allahindlused, mis ulatusid 2008. aastal 1,9 miljardi kroonini ehk 0,8 protsendini laenuportfellist.

Üle 60 päeva viivises olevate laenude osakaal tõusis detsembri lõpuks 2,9 protsendini laenuportfellist novembri 2,5 protsendi tasemelt, mis on kooskõlas majanduskeskkonna muutuste prognoositud mõjuga ja ei ohusta pankade usaldusväärsust. Viivislaenude osakaal on kõrgem ettevõtete kinnisvara ja ehituse sektorites ning tarbimislaenude puhul, mis kokku moodustavad rohkem kui poole üle 60 päeva viivises olevate laenude mahust. Pankade kõrge kapitaliseeritus on piisav, et toime tulla ka võimalike suurenevate laenukahjumite korral.

Rahvusvaheliste rahaturu intressimäärade alanemine vähendab eelolevatel kuudel laenuvõtja igakuiseid laenumakseid. Detsembris väljastatud uute eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär alanes baasintressimäärade languse tõttu vastavalt 5,4 ja 5,8 protsendini. Uute laenude intressimäärad on seega alanenud 2007. aasta keskpaiga tasemele. Kuna euroala rahaturu intressimäärade alanemine on jätkumas, siis laenuhind alaneb veelgi ning varasemate laenuvõtjate intressimaksed vähenevad.


Joonis 1. Eesti ettevõtete ja eraisikute laenu ja liisingu aastakasv


Joonis 2. Eesti ettevõtete ja eraisikute hoiuste maht (mln krooni) ja hoiuste aastakasvutempo


Joonis 3. Kuu jooksul välja antud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude kaalutud keskmine intressimäär ja 6 kuu EURIBOR

Alates 2009. aastast avaldab Eesti Pank krediidiasutuste koondbilanssi 11. pangapäeva asemel 17. pangapäeval, mil avaldatakse detailsem pangandusstatistika koos vastava Eesti Panga kommentaariga.
Finantssektori statistika ja selle avaldamiskalender on kättesaadav Eesti Panga kodulehel
www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/statistika/pangandusstatistika/tabelid/.

Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete büroo
Tel: 6680 965, 5126 843
E-post:
ingrid.mitt [at] epbe.ee