Peter Lõhmus. Eesti majandus- ja rahapoliitika 1997. aastal ja tendentsid 1998. aasta I kvartalis

EESTI MAJANDUS- JA RAHAPOLIITIKA 1997. AASTAL JA TENDENTSID 1998. AASTA I KVARTALIS

Teesid ettekandele Eesti Panga pressikonverentsil 13.aprillil 1998
Eesti Panga asepresident Peter Lõhmus

1997. AASTA

    1. Enamikku 1997. aastast iseloomustas madalatest intressimääradest toetatud soodne keskkond rahvusvahelistel kapitaliturgudel ning positiivne suhtumine arenevatesse turgudesse. Reaalmajanduse head väljavaated (s.h. ekspordis), Eesti kaasamine EL laienemise esimesse ringi, investeerimisjärgu krediidireitingu omistamine ja sellest johtuvad erasektori ootused aitasid kaasa ekspansiivse rahapoliitilise keskkonna kujunemisele 1997.aastal. Soodus olukord kiirendas Eesti finantsturgude integratsiooni rahvusvaheliste finantsturgudega ning soodustas kiiresti kasvavat väliskapitali sissevoolu.

    2. Toimunu tõi kaasa kodumaise nõudluse väga kiire tugevnemise. Põhiline nõudlussurve realiseerus kasvavas väliskaubanduse saldo puudujäägis, mis eelkõige puudutab Eesti usaldusväärsust välisturgude silmis. Samas võib sellise olukorra jätkumine mõjuda halvasti hinnaühilduvuse protsessi sujuvusele.

    3. Sügisel toimus rahapoliitilises keskkonnas teatud korrektsioon. Arenevate turgude kriis võimendas juba varasügisel täheldatud pingeid, mis seisnesid eeskätt Eesti kiire laenukasvu finantseerimises volatiilse väliskapitali toel.

    4. Järgnes paratamatu kohandumine krediiditurul. Suurema surve alla langesid tarbimisele suunatud majandusharud, samas kui eelkõige ekspordile suunatud ettevõtted tunnetasid muutusi ilmselt vähem. 1997. aasta sügisel toimunud väliskeskkonna karmistumine avaldus Eesti finantssektoris intressitaseme tõusus ja aktsiahindade languses. Samas ei ole finantssektori ja majanduse kohandumine uute tegevustingimustega seni toonud kaasa tõsisemaid tagasilööke.

    5. Tagasivaates tuleb tõdeda, et Eesti Panga 1997. aasta kevadel astutud sammud jäid turuosaliste piisava tähelepanuta. Ilma majandusagentide endi arusaamata võimalikest probleemidest oli laheda väliskeskkonna tingimusis vähe võimalusi, et nimetatud meetmed avaldaks kiiret ja vahetut efekti.

    6. Kuigi sügisel oli olukorra muutudes peamiseks mõjuriks juba väliskeskkonna karmistumine, mõjusid sügisesed Valitsuse ja Eesti Panga majandus- ja rahapoliitilised sammud olukorda stabiliseerivana ning ilmset andsid majandusagentidele adekvaatse signaali Eesti majanduspoliitika eesmärkidest.

    7. Olulisemateks Eesti Panga poolt rakendatud meetmeteks 1997. aasta sügisel olid:

    (a) pankade kapitali adekvaatsuse nõude tõstmine 8%ilt 10%le alates 1997.a. oktoobrist ning kapitalinõude kehtestamine tururiskidele ja konsolideeritud järelevalve rakendamine k.a. aasta teisest kvartalist;
    (b) Eesti pankade välispankade suhtes lühikeste positsioonide allutamine kohustusliku reservi nõudele;
    (c) lisalikviidsusnõude kehtestamine pankadele aastalõpu pingestunud turusituatsioonis.

    8. Eelmisele aastale vajutas tervikuna pitseri finantskriis Kagu-Aasias. Pikka aega kestnud kiire majanduskasv varjas mitme Kagu-Aasia riigi nõrku külgi: finantssektori nõrka kapitaliseeritust ja järelevalvet, investeeringute rahastamist lühiajalise laenukapitaliga ja majanduste liigagi ekstensiivset arengut. Nimetatud tegurite teadvustamine eelmise aasta suvel-sügisel põhjustas tõsise usalduskriisi mitme Kagu-Aasia riigi vastu, mis levis nakkusena kogu regioonis. Kagu-Aasia kriis vähendas ka paljude teiste arenevate riikide võimet kaasata väliskapitali ja pole välistatud ka kriisi teatud mõju arenenud riikide majandusarengule 1998. aastal. Teisalt oli Kagu-Aasia kriis mitmete vajalike muudatuste katalüsaator. Reformiprogrammide eduka elluviimise korral võib tal pikemas perspektiivis olla positiivne mõju majanduse efektiivsuse kasvule ja seega maailmamajandusele tervikuna.

1998. AASTA

    1. Tänaseks on lühiajalised intressid alanenud 1997.aasta oktoobri alguse tasemele ning aktsiaturg on taastunud eelmise aasta suve tasemel (enne põhjendamatut hinnarallit juulis-augustis ja järgnenud hinnakorrektsiooni oktoobris- novembris). Samas kinnitavad mitmed kaudsed märgid (näiteks välispankade esindajate kinnitused Eesti riskilimiitide suurendamisest, EÜP 9 korda ülemärgitud GDR'i emissioon), et väliskapitali sissevool on taashoogustumas ning majandusagentide likviidsuspiirangud vähenemas.

    2. Seetõttu ei saa toimunud korrektsiooni piisavuses enam väga kindel olla. Mitmeid näitajaid (näiteks kapitaliturgude olukord, intresside langus, nõudluse püsimine, jätkuv ülepaisutatud optimism) viitavad eelmise aasta ohtude taaselustumisele. On küsitav, kas 4-5 kuine suhteliselt pehme surutis krediiditurul oli piisav vajalike pikaajaliste järelduste tegemiseks või on majandusagentide seas ikkagi valitsev arusaam, et eelmise aasta areng toimus tervetel alustel ning ei sisaldanud sellisena suuri riske.

    3. Kuigi praeguseks on välisturgude suhtumine arenevatesse turgudesse paranenud, ei ole usaldus vähemalt meie suhtes veel kaugeltki lõplikult taastunud. Praktikas tähendab see välislaenude lühemaid tähtaegu ja suuremat likviidsusriski.

    4. Ka finantssektori sisesed muudatused pole sellised, mis julgeks tunnistada tema olulist tugevnemist eelmise aastaga võrreldes. Seega eksisteerib võrreldes eelmise aastaga lisaoht, et ekspansiivne areng võib taastuda seekord veelgi ebakindlamal finantseerimisalusel.

    5. Sellises olukorras on oluline tegutseda suunas, mis vähendab vigade kordamist. Finantssektoris eeldab see vähemalt praeguse regulatiivse raamistiku püsimist või karmistamist kindlate riskivaldkondade vältimise suunas.

    6. Kindlasti pole see ainus ja piisav garantii Eesti eduka majandusarengu jätkumisele. Usutavasti on oluline senise ülejäägiga eelarvepoliitika baasi edasine tugevdamine ning adekvaatsete reservide kogumine riigi tasandil.

Peter Lõhmus. Eesti majandus- ja rahapoliitika 1997. aastal ja tendentsid 1998. aasta I kvartalis