Poole aasta pärast peavad ettevõtted olema valmis arvete ja maksete muudatusteks

Postitatud:

05.06.2013

Täna Eesti Pangas toimunud maksekeskkonna foorumil tõdesid keskpanga, pangaliidu, rahandusministeeriumi ja ettevõtete esindajad, et turuosaliste ettevalmistused ELi ühtsete maksetingimuste kasutuselevõtuks on veel tagasihoidlikud. Ettevalmistused peavad olema tehtud 31.  jaanuariks 2014.

„Ettevõtteid esindanud erialaliitude kaudu selgus, et suur osa ettevõtjaid ei ole veel endale teadvustanud, et 2014. aasta veebruarist kehtima hakkavad maksekorralduse muudatused ja uued kontonumbrid on möödapääsmatu muudatus,“ ütles keskpanga asepresident Madis Müller.

Pisut rohkem kui poole aastaga peavad nii avaliku sektori asutused kui ka ettevõtjad tagama enda valmisoleku selleks, et seniste kontonumbrite asemel hakata kasutama vaid rahvusvahelisi (IBAN) kontonumbreid ning maksete ja e-arvete edastamisel panka kasutada uusi standardeid. Selleks peavad ettevõtted 2014. aasta alguseks uuendama raamatupidamistarkvara ja täiustama arvete esitamist. Näiteks kui praegu esitab ettevõte 100 maksekorraldust panka ühe failina, siis muudatuste mittetegemisel peab ettevõte need uuest aastast ükshaaval käsitsi internetipangas sisestama. Pangad annavad oma klientidele juhiseid, kuidas ja milliseid muudatusi ellu viia. Küsimuste korral või täpsema info saamiseks palume ühendust võtta oma pangaga. Ettevõtja jaoks avaldatakse praktiline juhis muudatuste elluviimiseks ka Eesti Panga kodulehel.

Madis Müller lisas, et mida varem ettevalmistusega alustada, seda sujuvamalt toimivad maksed ka pärast muudatuste kehtima hakkamist. „Eraisikute jaoks toimuvad paljud muudatused automaatselt, pangad teevad selle töö inimeste eest ära. Kuid osad ettevõtted peavad tegema muudatusi näiteks ka selleks, et töötajatele saaks palgaülekanded kindlasti tehtud ka tuleva aasta veebruaris,“ rääkis Müller.

Eraisikutele jaoks on kõige suurem muutus kontonumbri muutumine rahvusvahelisele (IBAN) kujule. Pangad arendavad otsekorraldusteenuse e-arve püsimakse teenuseks ja otsekorraldusteenuse kasutajad ei pea selle muutuse jaoks reeglina ise midagi tegema. Muutuse kohta annavad pangad oma klientidele aegsasti infot.

Üleeuroopaliste maksetingimuste kasutuselevõtu ettevalmistustega tegelevad kõikide euroala riikide keskpangad, avaliku sektori asutused ja ettevõtted, muudatuste elluviimise seis on riigiti üsna erinev. Vastavalt Euroopa Keskpanga 2013. aasta märtsi SEPAle ülemineku raportile on Eesti avalik sektor ja ettevõtted oma ettevalmistuste taseme poolest euroala viimaste riikide seas. Euroopa Keskpanga raport SEPA ettevalmistuste seisu kohta on Euroopa Keskpanga kodulehel

Taustinfo

2014. aasta veebruaris jõustuvad Euroopa Liidus ühtsed maksetingimused (SEPA), et inimesed ja ettevõtted saaksid ühe pangakonto ja maksekaardiga teha euromakseid üle kogu Euroopa. SEPA määrus kohustab pankasid minema üle SEPA maksetele ja pakkuma klientidele võimalust teha makseid igasse Euroopa panka.

Lisaks hakatakse inimestele tulevikus uue teenusena pakkuma piiriülest SEPA otsekorraldusteenust, mis tähendab, et inimesel on rohkem võimalusi Eestist väljapool tarbitud teenuste eest tasumiseks. SEPA otsekorraldusteenuse pakkujad selguvad turukonkurentsis ja sõltuvalt klientide nõudlusest.

Eesti maksekeskkonna foorum loodi 2012. aasta aprillis Eesti Panga, Eesti Pangaliidu ja rahandusministeeriumi koostööna, foorumit juhib Eesti Pank. Üksikasjalikumat teavet foorumi, seal käsitletavate teemade ja osalejate kohta saab aadressilt www.pangaliit.ee/maksefoorum.

SEPA kohta on täpsem info Eesti Panga veebilehel www.eestipank.ee/sepa.

Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0965, 512 6843
E-post: [email protected]
Meediapäringud:[email protected]

Pressibriifingu videosalvestus