Rahandusministeeriumi muutlikud seisukohad ühtse finantsjärelevalve küsimuses tekitavad Eesti Pangas ohutunnet Eesti finantssüsteemi edasise käekäigu suhtes

Eesti Pank on üllatunud ja mures rahandusministeeriumi ühtset finantsjärelevalvet puudutavate põhiseisukohtade muutlikkuse pärast.

Rahandusministeeriumi juures töötas 04. augustist kuni 16. oktoobrini finantsjärelevalve seaduse väljatöötamise ametkondadevaheline komisjon, kelle tegevuse lähtepunktiks oli Eesti Panga juures asuva iseseisva finantsinspektsiooni mudel. Vastav lähtepunkt tulenes rahandusministeeriumi ja Eesti Panga esindajate vahel saavutatud ühisest arusaamisest, et see variant tagaks praegustes oludes kõige tegusama finantsjärelevalveinstitutsiooni. Hetkel kallutavad Eesti Panga käsutuses olevad ressursid ja kompetents toetama nimelt sellist lähenemist. Sellele seisukohale ei olnud rahandusministeeriumil komisjoni töö vältel vastuväiteid.

Nüüd on rahandusministeerium üsna ootamatult jõudnud seisukohale, et eelistatud variandiks on siiski ühtse finantsjärelevalve moodustamine valitsusasutusena. Seejuures on viidatud justiitsministeeriumi seisukohtadele Eesti Panga kui põhiseadusliku institutsiooni pädevuse osas.

Eesti Pank ei taha mingil juhul seada kahtluse alla võimalust moodustada ühtne finantsjärelevalve valitsusasutusena. Seni valitsusasutusena tegutsenud finantsjärelevalveasutuste – eelkõige väärtpaneriinspektsiooni - kogemust arvestades on aga alust kahelda, kas ühtse finantsjärelevalveasutuse kui valitsusasutuse moodustamisest suudetaks vajalike ressurssidega katta ning piisaval määral tagada järelevalveasutuse sõltumatus.

Eesti on andnud rahvusvahelisel tasandil siduvaid lubadusi finantsjärelevalve kvaliteedi tõstmise kohta. Nende lubaduste täitmist jälgitakse muu hulgas Europa Liidu liitumisläbirääkimiste kontekstis ja see võib mõjutada Eesti saamist euroliidu liikmeks.

Eesti Pank on eluliselt huvitatud, et Eesti finantssektori järelevalve seisaks tugevalt jalul. Eesti Põhiseadusega on keskpangale pandud ülesanne vastutada raha- ja finantssüsteemi stabiilsuse eest. Arvestades panganduse ülekaalukalt suurimat osakaalu Eesti finantssektoris ei saa keskpank jätta osutamata ohtudele, mis tuleneksid pangajärelevalve tegevuses praeguseks saavutatud taseme langemisest. Vastavalt Eesti Panga Nõukogu otsusele 4. märtsist 1999 ei saa Eesti Pank mingil juhul lubada, et finantsjärelevalve reformi käigus tekiks praeguste järelevalvet teostavate institutsioonide, eelkõige Pangainspektsiooni, töö efektiivsuse ja usaldusväärsuse kasvõi ajutist langust.

Avalike suhete osakond
Tel 668 0900