Rahapoliitika Operatsioonilise Raamistiku reformi järjekordne etapp algas 1. jaanuarist

(Selgitused Eesti Panga 31.01.2001 bilansi juurde )

Alates 1. jaanuarist 2001.a. võivad krediidiasutused täita kohustusliku reservi nõuet kuni 25% mahus euro-nimiväärtusega ning kõrge krediidireitinguga (minimaalne reiting S&P AA-/Moody's Aa3) võlakirjadega. Senini tuli pankadel kogu reservinõue täita keskpangas hoitavate kroonihoiustega.

Üleminek kohustusliku reservi nõude osalisele täitmisele välisvarade arvelt toimub järk-järguliselt. Jaanuaris hakkasid välisvaradega kohustusliku reservi nõuet täitma ligi pooled Eesti krediidiasutused. Jaanuari lõpus hoiti välismaal kohustusliku reservi puhvreid ligi 1,4 miljardi kroonises mahus.

Kohustuslike reservide süsteemi reformi peamine eesmärk on tõhustada rahasüsteemi sujuvat ning efektiivset toimimist valuutakomitee raames, ilma seejuures rahasüsteemi likviidsuspuhvreid alandamata.

Et krediidiasutused investeerivad edaspidi osa seni keskpangas hoitud kroonipuhvritest kvaliteetsetesse euro võlakirjadesse, siis alaneb mõnevõrra baasraha ning tõenäoliselt ka Eesti Panga brutoreserv. See muudatus mõjutab ühtlasi ka maksebilansi reserve ning finantskontot, aga ka rahvusvahelise investeerimispositsiooni struktuuri.

Kohustuslike reservide reform soodustab kvaliteetsete välispuhvrite loomist ja avardab Eesti krediidiasutuste võimalusi likviidsuse juhtimiseks eurotsooni rahaturgudel.

Pikemas perspektiivis toetab reform ühildumist Eurosüsteemiga.

Selgitused Eesti Panga 31.01.2001 bilansi juurde

Eesti Panga bilansimaht vähenes jaanuarikuu jooksul 1,1 miljardit krooni ehk 6,5% võrra. Kuu lõpuks oli keskpanga bilansi maht 16,1 miljardit krooni.

Eesti Panga kuld ja välisvaluutareserv (kattevara arvestuse tabeli rida III) moodustasid jaanuari lõpuks 13,2 miljardit krooni, olles kuu jooksul vähenenud 2,2 miljardi krooni võrra ehk 14,4%.

Kohustustevaba reserv (kattevara arvestuse tabeli rida IX) suurenes jaanuaris 115 miljoni krooni võrra ehk 5,3%, ulatudes 2,3 miljardi kroonini.

Baasrahanõudlus kahanes jaanuaris 2,35 miljardi krooni võrra ehk 17,8%; sh kontoraha maht ringluses vähenes 1,8 miljardi krooni võrra ehk 31% ja sularaha maht ringluses vähenes 513 miljoni krooni võrra ehk 7%. Kokku oli baasraha jaanuari lõpuks 10,8 miljardit krooni. Baasrahanõudluse vähenemise peamine põhjus oli rahapoliitika operatsioonilise raamistiku reformi käivitumine, mis võimaldas krediidiasutusttel suunata osa kontorahast kohustusliku reservi puhvritesse välismaal. Teisalt mõjutas nii kontoraha kui sularaha mahu vähenemist ka eelnenud aastalõpu kõrge tase.

Eesti Pangalt osteti jaanuaris välisvaluuta eest 1,75 miljardi väärtuse Eesti krooni, Eesti Pangale müüdi välisvaluuta eest 4,131 miljardi väärtuses Eesti krooni.

Eesti Panga välisvõla maht suurenes 1,1 miljardi krooni võrra seoses sisselaenuga lühiajaliste repo-tehingute alusel.

Eesti Pank vahendas jaanuaris Eesti Vabariigi Majanduse Ümberkorralduslaenu 20,9 miljoni krooni suuruse tagasimakse Rahvusvahelisele. Laenukohustuse jääk jaanuari lõpu seisuga on 296 miljonit krooni.

Eesti Panga kapitali, reservide ja kasumi kogusumma kasvas jaanuaris 120 miljoni krooni võrra, ulatudes 2,5 miljardi kroonini.

Avalike suhete osakond
Tel 668 0900