MAAILMAMAJANDUS

Veel suve keskpaigas oodati, et maailma majanduse languspõhi läbitakse kolmanda kvartali alguseks ning aasta teisel poolel on juba näha kasvu taastumist. Tegelikult aga toimus kolmandas kvartalis suuremates majandusruumides kasvu edasine pidurdumine ning lisaks Jaapanile sisenesid ka USA ja Saksamaa majandused langustsüklisse. Mitmed märgid viitavad, et aasta lõpuks võib sama juhtuda eurotsoonis tervikuna.

Majandusaktiivsuse langusele reageerisid kõik suuremad keskpangad ulatusliku intresside alandamisega. Alates aasta algusest on baasintressid USAs langenud juba 4,5 protsendipunkti (sealhulgas juulist novembrini 2 protsendipunkti) ning eurotsoonis 1,5 protsendipunkti võrra (sellest juulist novembrini 1,25). Laenuraha odavamaks muutmisega püütakse kindlustada 11.septembri terrorirünnakutest täiendava hoobi saanud tarbijate optimismi ning pidurdada majanduslanguse ülekandumist tööstusest teenindusse kui suurima lisandväärtuse ja tööhõive osakaaluga majandussektorisse.

Maailmamajanduse jahtumine mõjub Eestile viitajaga.

Kuna terrorirünnakud USAs ja Argentiina majandusraskused ei toonud kaasa Eesti riskiastme suurenemist, siis olid kolmanda kvartali välismaised intressisignaalid Eestile ekspansiivse iseloomuga - eurotsooni intresside langus kandus praktiliselt samas suurusjärgus üle ka kohalikule rahaturule ning tõi kaasa reaalsektori hoiuste ja laenuhinna alanemise.

Läbi ekspordi-impordi avaldub maailma majanduskasvu aeglustumine Eestis paari kvartali pikkuse viitajaga. Seda iseloomustavad kõige selgemini ekspordinõudluse alanemine ja inflatsioonitempo langus, mis mõlemad tulenevad otseselt välismaailmast.

EESTI MAJANDUS KOLMANDAS KVARTALIS

Kuigi kolmandas kvartalis toimus maailma majanduskliima märgatav jahenemine, ei erinenud Eesti 4,9-protsendiline majanduskasv oluliselt esimese poolaasta vastavast näitajast. Välismõjude avaldumise viitaja tõttu suurenes kolmandas kvartalis kasvutempo erinevus Euroopa Liidu suhtes, ulatudes 3,6 protsendipunktini.

Samas näitab tellimuste vähenemine peenelektroonika allhanke sektoris, et maailmas valitsevad trendid on juba jõudmas ka Eesti reaalmajandusse. Kaubaekspordi mahtude vähenemine kinnitab, et välismaine nõudlus on juba halvem kui eelmisel aastal samal ajal. Eeldatavasti järgmise aasta alguses hakkab üleüldine surutis kanduma üha enam ka siinsesse majandusruumi ning tõenäoliselt leiab aset majanduskasvu edasine aeglustumine (prognoosi kohaselt 2002. aastal 3,5 protsendini). Vaatamata endiselt kõrgele investeerimisaktiivsusele on välistasakaal ka kolmandas kvartalis eelmise aasta tasemel ning aasta kokkuvõttes peaks jooksevkonto defitsiit jääma alla 7 protsendi SKP suhtes. Aasta alguses välismaiste hinnasurvete tõttu kiirenenud inflatsioonitempo asendus juba suvekuudel oodatust isegi kiirema aeglustumisega. Globaalne majandussurutis viis läbi kahaneva nõudluse maailmaturul toormehindade languseni ning ulatuslik vabade tootmisressursside olemasolu surub allapoole ka valmis- ja pooltoodete hindu. Eesti tarbijahindade 12 kuu kasv alanes juuni 6,9 protsendilt 4,8 protsendini oktoobris.

Tarbimine tasakaalukas.

Välismaise nõudluskeskkonna halvenemise taustal on sisenõudluse (eelkõige tarbimise) kohandumine olnud siiani küllaltki hästi tasakaalule orienteeritud. Eelkõige hoidis tarbimiskulutusi kolmandas kvartalis kontrolli all valitsussektori range eelarvepoliitika - oktoobri lõpus ületas koondeelarve ülejääk 1,1 miljard krooni. Koos praktiliselt eelmise aasta tasemel püsinud elanikkonnale makstavate toetustega ohjas range eelarvepoliitika ka eratarbimise kulutusi. Lisaks ei soodustanud eraisikute tarbimiskulutuste kasvu ka aasta alguse kiire inflatsioonitempo. Samas ei ole otseekspordi püsimise tõttu eksporditulud veel märkimisväärselt muutunud ning seetõttu ka ettevõtetelt ja eraisikutelt siiani suurt kohandumist nõudnud.

Kolmanda kvartali eksporditulud olid veel piisavad tagamaks reaalsektori laenude teenindamise võimet endisel tasemel. Hoiuste juurdevoolu ületav laenumahtude kasv ei ohusta veel otseselt majanduse tasakaalu. Jätkuvalt on suurima kasvuga kinnisvaratehingute finantseerimine, kus rahvusvahelise intressitaseme langus on viinud krediidihinna kõigi aegade madalaima tasemeni (alla 9 protsendi). Samas on selles sektoris enim suurenenud ka halbade laenude osakaal, mis eksporditulude edasisel alanemisel võib märkimisväärselt halvendada finantssektori aktivate kvaliteeti. Seega ei ole hetkel problemaatiline mitte niivõrd võimalik välismaiste laenuressursside kasutamine, vaid pigem majanduskasvu pidurdumisega kaasnev teatud majandussektorite keskmisest suurem haavatavus - eelkõige tuleb mainida kinnisvara arendust.

EESTI USALDUSVÄÄRSUS SÄILIB JAHENEMISE TAUSTAL

Praeguses olukorras on maailma majanduse surutise kestust ja sügavust raske hinnata. Stimuleeriv majanduspoliitika võib juba 2002.a suvel viia kasvu taastumiseni suuremates tööstusriikides, kuid samas ei ole välistatud ka märksa pikaajalisem retsessioon. Tugev finantssektor ning majanduse hetke tasakaal näitavad, et Eestil on häid eeldusi säilitada usaldusväärne majandusruum ka maailma majanduse üldise jahenemise taustal. Kõige paremini iseloomustab seda kahe reitinguagentuuri (Standard&Poor´s ja Fitch) poolt sügisel Eestile omistatud kõrge krediidiusalduse reiting (A-).

Samas eeldab tasakaalu säilitamine ja suuremate tagasilöökide vältimine varasematest majanduspoliitilistest kokkulepetest kinnipidamist ja pikema perioodi eesmärkidele kontsentreerumist. Eelkõige tähendab see konservatiivset suhtumist tulevikuarengute osas kõigil majandusagentide tasanditel. Erasektor peab suutma hinnata kriitilise pilguga laenukavasid ning revideerima tänavusel aastal valitsenud töötasupoliitikat siseturule suunatud tegevusaladel. Valitsussektori poole peal tähendab see aga eelarve tasakaalu eesmärgiks seadmist ka järgnevatel aastatel ning struktuursete reformide senise tempo jätkamist.