Rahvusvaheline Valuutafond: Eesti on jätkuvalt siirderiikide esirinnas

Kolmapäeval, 27. juunil arutas Rahvusvahelise Valuutafondi (RVF) juhatus Eesti majanduspoliitilist olukorda. Lähinädalatel avaldab RVF nii juhatuse arvamuse kui iga-aastase põhjaliku raporti Eesti majandusolukorra- ja poliitika kohta, mis valmis Valuutafondi missiooni poolt kevadel Eestis peetud konsultatsioonide põhjal. Lisaks on valminud ning avaldatakse lähitulevikus RVF-i hinnang Eesti fiskaalpoliitika läbipaistvuse vastavusest rahvusvahelistele headele tavadele ning põhjalikum uurimus Balti riikide ja Bulgaaria tööturu kohta.

RVF-i juhatuses arutusel olnud raport leiab, et Eesti on jätkuvalt siirderiikide esirinnas. Konservatiivse makromajanduspoliitika ja jõuliste struktuurireformide tulemusel on üleminek turumajandusele peaaegu täielik ja saavutatud on stabiilne majanduskasv. Reformiprotsessi nurgakivideks olid valuutakomitee põhimõtte rakendamine - Eesti krooni sidumine Saksa margaga, nüüd juba euroga -, varakult täielik jooksev- ja kapitalikonto tehingute liberaliseerimine ning praeguseks peaaegu lõpuleviidud erastamisprogramm, mis tegi panuse strateegilistele välisinvestoritele.

Üldiselt vastab RVF-i hinnang Eesti Panga (EP) seisukohtadele majandusolukorrast ja väljavaadetest. Ka RVF viitab võimalikele negatiivsetele arengutele maailmamajanduses, mis läbi majanduskasvu aeglustumise Euroopas võib anda negatiivse tagasilöögi Eesti ekspordile ning majanduskasvu väljavaadetele. RVF märgib raporti täienduses, mis kajastab kõige viimaseid arenguid, et aasta teisel poolel on oodata inflatsioonikasvu pidurdumist ning peab positiivseks, et viimastel kuudel on laenukasv stabiliseerunud ning isegi mõnevõrra aeglustunud.

Kuivõrd eelarvepoliitika on valuutakomitee puhul peamine majanduse mõjutamise instrument, tuleb RVF sõnul eelarve tasakaalu saavutamist praeguses suhteliselt soodsas majanduskonjunktuuris pidada miinimumstandardiks. 2002. aasta eelarve koostamisel soovitab RVF olla tulude prognoosi osas ettevaatlik. RFV analüüsib ka pikema perspektiivi väljavaateid Euroopa Liiduga ühinemise kontekstis ja leiab, et kui Eesti kanda jäävad lisanduvad kulud moodustaksid kuni 2 protsenti SKPst, oleks need võimalik sobitada tasakaalus eelarve eesmärgiga ilma, et oleks vaja tõsta makse.

Raport leiab, et ametivõimud on teinud tublit tööd finantssektori stabiilsuse tagamiseks ja rahvusvaheliste järelvalvestandardite juurutamisel. Lisaks raha- ja finantssektori poliitika läbipaistvuse ja järelvalvestandarditele viis RVF käesoleval aastal läbi ka hinnangud fiskaalpoliitika läbipaistvuse ning statistika kättesaadavuse ja kvaliteedi osas. Mõlemad hinnangud olid väga positiivsed, fiskaalpoliitika osas mainib Valuutafond siiski eelarve baasseaduse vastuvõtmise vajadust kui üht olulist sammu eelarveprotsessi läbipaistvuse suurendamisel.

Suure tööpuuduse püsimise peamise põhjusena näeb RVF tööjõu oskuste mittevastavust ja piiratud geograafilist mobiilsust. Pikemas perspektiivis on väljapääsuks haridus- ja kutseõppereform ning soodsa investeerimiskliima säilitamine. RVF toetab küll üldiselt sotsiaalsete garantiide loomise vajadust, kuid ei soosi tööjõu maksustamise kasvu, mis vähendaks tööturu paindlikkust.

Põhjalik artikkel IV konsultatsioonidega seotud dokumentide ja sõnavõttude pakett avaldatakse RVFi ja Eesti Panga veebilehel juuli esimestel nädalatel koos eestikeelsete tõlgetega olulisematest dokumentidest.

Rahvusvaheliste ja avalike suhete osakond
Tel: 668 0900