Rahvusvaheline Valuutafond Eesti majanduspoliitilisest olukorrast - põhjalik dokumendikomplekt avaldatakse 11. juulil

Teisipäeval 11. juulil avaldab Rahvusvaheline Valuutafond (RVF) põhjaliku dokumendikomplekti Eesti majanduse kohta: Eesti selle aasta majanduspoliitilise olukorra RVFi-poolse analüüsi täisteksti koos lisadega, kokkuvõtte RVFi juhatuses toimunud arutelust ning Eestit esindanud Põhja- ja Baltimaade Valijaskonna direktori Olli-Pekka Lehmussaari sõnavõtu. Nende materjalidega saab esmaspäevast tutvuda RVFi veebileheküljel. Niipea, kui dokumentide täpsed avaldamisaadressid RVFi veebileheküljel on teada, saab nende poole pöörduda ka läbi otseviite Eesti Panga veebileheküljelt www.eestipank.info.

Kord aastas analüüsib Rahvusvaheline Valuutafond iga liikmesriigi majanduspoliitilist olukorda ja esitab selle kohta RVFi juhatusele aruande (RVFi põhikirja IV artikli kohaselt koostatud aruande - Staff Report for the Article IV Consultation). Sellel aruandel võivad omakorda olla mitmesugused lisad.

Eesti majanduspoliitilist olukorda arutas Rahvusvahelise Valuutafondi juhatus sel aastal 30.juunil. Siis kinnitati ka Eesti ja RVFi vahel aastateks 2000-2001 sõlmitud tugilaenukokkuleppe (precautionary Stand-by Arrangement) esimene vahearuanne.

(Tugilaenu kokkuleppe alusel on Eestil võimalik laenata IMFilt kokkuleppeperioodi jooksul kuni 29.4 miljonit SDRi ehk umbes 640 miljonit krooni.)

Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul on Eesti valitsus ja keskpank jätkanud tugeva majanduspoliitika elluviimist. Eesti majanduskasv kiireneb, jooksevkonto puudujääk on 1997.aastaga võrreldes oluliselt alanenud ja inflatsioon langenud peaaegu Euroopa Liidu tasemele. Senine poliitika on taganud usalduse Eesti krooni fikseeritud kursi ja valuutanõukogu süsteemi vastu. Kui valitsus ja keskpank jätkavad senist majanduspoliitikat, on Eesti majanduse väljavaated 2000. ja järgnevateks aastateks head.

Samal ajal rõhutas Rahvusvaheline Valuutafond, et majanduskasvu jätkumiseks ja Eesti konkurentsivõime tõstmiseks on hädavajalik järgida tugilaenu juurde kuuluvas 2000-2001.a. majanduspoliitika memorandumis sätestatud eelarvepoliitika eesmärke ja tagada 2001.a. eelarve tasakaal. (Majanduspoliitika memorandumis kinnitab Vabariigi Valitsus, et 2000.a. üldeelarve puudujääk ei ületa 1 miljardit krooni.)

RVF rõhutab samuti vajadust jätkata pooleliolevaid majandusreforme, muuhulgas energeetikasektori erastamist ja pensionireformi. Samuti juhib Rahvusvaheline Valuutafond tähelepanu tööpuuduse kasvule Eestis.

Rahvusvahelise Valuutafondi juhatuse hinnangul on Eesti pangandus jm. finantssektor oluliselt tugevnenud. Samal ajal tuleb tõhustada eriti mittepankadest finantseerimisasutuste järelevalvet ning jätkata pangajärelevalve Baseli põhiprintsiipide rakendamist.

Rahvusvahelise Valuutafondi juhatuse arvamus Eesti majanduse hetkeolukorrast langeb üldjoontes kokku Eesti Panga majanduspoliitilise hinnangu ja prognoosidega.

Eesti ja Rahvusvahelise Valuutafondi vahelise tugilaenukokkuleppe teist vahearuannet arutab IMFi juhatus hiljemalt 2000.a. detsembri keskel.

Avalike suhete osakond