Rahvusvaheline Valuutafond kiitis heaks Eesti majanduspoliitilise programmi vahearuande

Kolmapäeval 13.detsembril kiitis Rahvusvaheline Valuutafond heaks Eesti 2000-2001.a. majanduspoliitilise programmi vahearuande. Valuutafondi vastavasisulise pressiteatega ning Eesti peaminister Mart Laari ja Eesti Panga presidendi Vahur Krafti poolt 24. novembril allkirjastatud täiendava majanduspoliitilise memorandumiga saab tutvuda nii Eesti Panga kui Valuutafondi kodulehel. Valuutafondi poolt koostatud aruanne Eesti majanduspoliitilise olukorra kohta koos Eestit esindava Põhja- ja Baltimaade Valijaskonna direktori hr. Lehmussaari sõnavõtuga avaldatakse lähinädalal.

Rahvusvaheline Valuutafond märgib oma aruandes, et Eesti majanduskasv püsib kõrge, välistasakaal on paranenud ning tööpuudus näitab alanemistendentsi. Vaatamata majanduskasvu järsule kiirenemisele 2000. aastal on jooksevkonto defitsiit suudetud hoida kontrolli all. Valuutafond kiidab Eesti konservatiivset fiskaalpoliitikat ning eeldab range poliitika jätkumist ka 2001. aastal. (Majandusprogrammis on Eesti lubanud järgmisel aastal saavutada tasakaalus üldvalitsuse eelarve). Valuutakomiteel põhinev rahasüsteem on usaldusväärne. Eesti on täitnud kõik peamised 2000-2001a. majanduspoliitilises programmis ettenähtud lubadused.

Valuutafondi soovitused käsitlevad peamiselt konservatiivse fiskaalpoliitika jätkamise vajadust ning käsilolevate struktuursete reformide, eelkõige pensionireformi, lõpuleviimist. Rahapoliitilise keskkonna osas soovitab Valuutafond hoolikalt jälgida rahapakkumise ja laenude kasvu, et vältida ekspansiivsete arengutega kaasnevaid võimalikke riske finantssektorile. Valuutafond hindab pangandussektorit tugevaks, pidades samas oluliseks mitte-pankadest finantseerimisasutuste järelvalve tugevdamist. Fond rõhutab olulise prioriteedina ühendatud finantssektori järelevalve loomise vajadust.

Nii oma raportis kui hiljutise visiidi käigus Eestisse on Valuutafondi esindajad väljendanud rahulolu Eesti edusammudega eurointegratsiooni alal. Samas näeks Fond hea meelega, et EL-ga ühinemise kulud oleks selgemalt välja arvutatud ja nende mõju riigieelarvele pikemas perspektiivis paremini prognoositud.

Täiendava majanduspoliitilise memorandumiga ei võta Eesti endale sisuliselt uusi kohustusi. Memorandum sisaldab Valitsuse ja Eesti Panga nägemust majandusolukorrast ning täpsustab juba varem kavas olnud reformide ning majanduspoliitiliste sammude käiku ning edasist ajagraafikut. Lepiti kokku uued numbrilised kriteeriumid üldvalitsuse eelarve defitsiidi, avaliku sektori välislaenamise ja Eesti Panga netovälisreservide kohta 2001.aasta esimeseks kaheks kvartaliks.

Avalike suhete osakond
Tel 668 0900