Rahandusministri ja Eesti Panga presidendi kommentaarid Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Eesti-missiooni kokkuvõttele

Video üritusest (wmv, 25.8 MB)

IVARI PADAR, Eesti Vabariigi rahandusminister

Sissejuhatus
Tänan Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsiooni sisukate diskussioonide ja huvitavate analüüside eest.

Eestile on alati olnud tähtis, mida Valuutafondi eksperdid meie majandusest arvavad. Arvestades nii globaalset kui ka meie endi majanduse olukorda, hindame rahvusvaheliste ekspertide analüüsi veelgi enam.

Eesti majandus on viimastel aastatel kasvanud üle oma potentsiaali, mis on kaasa toonud tasakaalustamatused majanduses (inflatsioon, kiire palga kasv, jooksevkonto puudujääk). Alanud on kohandumise protsess uute tingimustega, mida on omalt poolt kiirendanud ka maailmamajanduse arengud.

Eelarve
Võttes arvesse majanduses toimuvat, on ka valitsus astunud samme uute tingimustega kohanemiseks. Eelmisel neljapäeval valitsuses heakskiidu saanud lisaeelarvega oleme asunud õigele teele.

Kuna muutused majanduses on olnud kiiremad kui oleme prognoosinud, on kulude kärpimine möödapääsmatu ning avalik sektor peab selle läbi oma panuse andma.

Lisaeelarve eelnõu vähendab eelarve tulusid 6,1 miljardi krooni võrra ning kulusid 3,2 miljardi krooni võrra. Usun, et lisaeelarve on kokku pandud vastutustundlikult ning sellel otsusel on oluline tähtsus Eesti riigi eelarve- ja majanduspoliitika õigel kursil hoidmiseks.

Viimaste majanduskasvu numbrite valguses ütlevad paljud, et kulusid peaks veelgi kokku hoidma. Ma usun, et ükski analüütik ei julge täna täpselt lubada, kuidas Eesti majandus taastub ja seega ka maksud kahe või kuue kuu pärast laekuma hakkavad.

Praegu peaksime eelkõige keskenduma järgnevate aastate eelarve raamistiku paika panemisele. Oluline on, et läbiräägitav riigieelarvestrateegia muutuks reaalset olukorda ja tänaseid-homseid võimalusi arvestavaks.

Majanduskasv
0,4protsendilisest majanduskasvust peavad õiged järeldused tegema nii riik kui üksikisikud ning oma kulud üle vaatama.

Tuletan meelde, et 2008. aasta esimese kvartali võrdluse aluseks olev 2007. aasta esimene kvartal oli veel ülikiire kasvu aeg. Samuti on oluline tähele panna, et selles 0,4 protsendis SKP-s on arvesse võetud juba esimese kvartali kõrge inflatsioon.

Hinnatõusu aeglustudes võib oodata ka reaalkasvu mõningast kiirenemist esimese kvartaliga võrreldes.

Majandusolukorra märgatavat paranemist ei ole lähikuudel oodata. Sellele viitavad ettevõtjate halvenenud hinnangud ärikonjunktuurile ning pessimistlikud prognoosid.

Majanduskasvu aeglustumine loob eeldused tasakaalustatumaks arenguks tulevikus, ent tegemist ei pruugi olla lihtsa protsessiga.

Kokkuvõtteks
Oleme Valuutafondiga ühel meelel selles, et peame pingestunud majandusolukorras olema veelgi paindlikumad ja reageerima kiiresti kõigile muutustele. Lisaeelarvega oleme astunud selles suunas esimese sammu, aga suurem töö ootab veel ees.


ANDRES LIPSTOK, Eesti Panga president
1. Eesti ja Rahvusvahelise Valuutafondi missiooni kõnelused on alati olnud põhjalikud ja sisukad. Lubage mul kõigepealt ka omalt poolt tänada missiooni juhti ja tema meeskonda pikaajalise ja kasuliku koostöö eest.

2. Missiooni juht ja minister andsid tervikliku ülevaate missiooni käigust. Seetõttu puudutan lühidalt vaid kolme küsimust: Eesti majanduse hetkeolukorda, raha- ja majanduspoliitika põhiküsimusi ning pangandust.

3. Kõigepealt majandusest. Sellel aastal läbib Eesti majandus vajaliku korrektsiooni ning jõuab seejärel tagasi jätkusuutlikule tasemele. IMFi hinnang on selles kontekstis üldjoontes kooskõlas Eesti Panga prognoosiga. Lisan nüüd mõned kommentaarid esimese kvartali majanduskasvu kiirhinnangu kohta.

4. Esimese kvartali esialgne kasvunäitaja oli oodatust mõnevõrra väiksem, kuid jääb meie prognoosi raamidesse ja on kooskõlas majanduse kohandumise üldstsenaariumiga. Tegemist on esmahinnanguga, mis võib muutuda. Seetõttu võime vaid oletada erinevuse põhjusi, kuid tõenäoliselt on kiiremini aeglustunud eelkõige eratarbimise kasv. Kaupade ja teenuste väljaveo kasv on eelmise aastaga samal tasemel. See tähendab, et suurenenud on välisnõudlusele suunatud tegevusalade osakaal.

5. Oluline on rõhutada, et muutunud majanduskeskkonnas taanduvad Eesti majandust ohustanud riskid. Kõik märgid näitavad, et eraisikute säästmine suureneb ja võlgnevuse kasv pidurdub. Seetõttu on vähenemas ka jooksevkonto puudujääk. Samal ajal püsib Eestisse tehtud otseinvesteeringute tase kõrge.

6. Paar sõna majanduspoliitikast. Oleme ka siin valuutafondiga ühel meelel, et Eesti majanduse kaks põhiküsimust on inflatsioon ning eelarvepoliitika.

7. Kõigepealt hinnatõusust. Eesti Panga prognoosi kohaselt alaneb inflatsioon aasta teisel poolel ning järgnevatel aastatel. Käesoleva aasta algust mõjutasid eelkõige toidukaupade ja energia hinnatõusud maailmaturul ning samuti maksumuudatused. Samal ajal on sisenõudluse kasvu aeglustudes näha hinnatõusu pidurdumise märke teenindussektoris.

8. Siiski on selge, et inflatsiooni sujuv alanemine sõltub otseselt sellest, kuidas taastub kooskõla töö tootlikkuse ja töö tasustamise vahel. Kuigi palgakasv on pidurdunud, on palgad viimase aasta jooksul tõusnud palju kiiremini kui tootlikkus. See suund peab muutuma, et tagada majanduse konkurentsivõime ja sissetulekute kasvu jätkumine. Palgad tõusevad edaspidigi, ent vastavalt majanduse ja ettevõtete konkreetsele olukorrale.

9. Minister rääkis juba põhjalikult eelarvest. Omalt poolt kinnitan, et me toetame sellist poliitikat, mis esiteks, hoiab selle aasta eelarve vähemalt tasakaalus ning teiseks, tagab edaspidi tuntava ülejäägi nii keskmises kui ka pikemas perspektiivis. On selge, et riigi rahanduse lähiaja võtmeküsimuseks on eelarve kohandamine muutunud oludega ning samal ajal majanduskasvu soodustava keskkonna säilitamine. Need on peamised tegurid majanduse usaldusväärsuse tagamiseks ja uute tootlike investeeringute toetamiseks.

10. Lõpetuseks - Eesti finantssektor püsib tugev. Laenukasvu aeglustumine on kooskõlas oodatuga ning pankadel on piisavalt valmidust rahastada häid projekte. Pankade kapitali- ja likviidsuspuhvrid on küllaldased, et raskusteta toime tulla nii väiksema kasumiga kui ka laenukahjumite mõningase suurenemisega.

11. Kokkuvõttes nõustume valuutafondiga, et muutunud majandusolukord on riigi rahanduse ning majanduse paindlikkuse proovikivi. Eesti majandusel on tugevad alused edasiseks arenguks ja uueks kasvuks. See aasta näitab, kas me oleme valmis neid võimalusi kasutama ning Eesti tugevusi säilitama. Eraldi küsimusena tahaksin siinkohal rõhutada, et uus töölepinguseadus toetab uute töökohtade loomist, suurendab tööturu paindlikkust ja seeläbi tulevikku suunatud muutusi majanduses.

Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsiooni lõplik avaldus on avaldatud Eesti Panga veebilehel aadressil www.eestipank.info/pub/et/majandus/IMF/hinnangud.html