Reaalsektori ettevõtete finantsseisund paranes I kvartalis

Viljar Vald, Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhtivspetsialist

Nii nagu kogu möödunud aastal oli Eesti majandus tervikuna 2010. aasta esimeses kvartalis välismaailma suhtes netolaenuandja. Kogumajanduse varad suurenesid 1,6 miljardit krooni rohkem kui kohustused. Suurima panuse andsid sellesse reaalsektori ettevõtted ning kodumajapidamised, varasid vähendasid finants- ja valitsemissektor.

Reaalsektori ettevõtete finantsseisund paranes jätkuvalt. Esimeses kvartalis kasvas ettevõtete finantsvarade maht 13 miljardi krooni võrra, sh hoiused 2,6 miljardi krooni võrra. Varade kasv oli tingitud peamiselt laekumata arvete ning muude nõuete suurenemisest üle 8 miljardi krooni võrra, mis võib ühelt poolt viidata majandusaktiivsuse suurenemisele, kuid teiselt poolt ettevõtete likviidsusprobleemide püsimisele. Samal ajal vähendasid ettevõtted jätkuvalt võlakohustusi, mis kahanesid kvartaliga 1,7 miljardi krooni võrra. Ettevõtete omakapital kasvas nii reinvesteeritud kasumi, välismaiste omakapitaliinvesteeringute kui ka aktsiate väärtuse suurenemise tõttu kokku 24,5 miljardi krooni võrra.

Kodumajapidamiste finantskäitumine oli endiselt ettevaatlik. Esimeses kvartalis kasvas kodumajapidamiste finantsvarade maht 5,6 miljardi võrra ning finantskohustused kahanesid laenude tagasimaksmisega 2,5 miljardi krooni võrra. Majapidamiste finantskohustuste jääk langes sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes ühe protsendipunkti võrra 60 protsendini SKPst, kuna pikaajaliste laenulepingute maht vähenes enam kui majanduse kogutoodang.

Finantssektori ettevõtete finantsvarad ja -kohustused kahanesid vastavalt 15,2 ja 15,7 miljardi krooni võrra. Laenuturu jätkuvalt madalast aktiivsusest tulenevalt vähenes finantssektori välisrahastamise osakaal - välissektori ees vähendati kohustusi kokku 10,5 miljardi krooni ulatuses.

Valitsemissektori finantsvarad vähenesid esimeses kvartalis kokku 4,2 miljardi krooni võrra. Varade kahanemine tulenes peamiselt Euroopa Liidu abirahade ettemakstud nõuete vähenemisest abirahade aktiivse kasutamise tulemusena. Finantsvarade struktuuris toimus hoiuste ning võlaväärtpaberite vähenemine ning omandiväärtpaberite kasv. Valitsemissektori finantskohustused ei ole võrreldes eelmise kvartaliga kasvanud.


Joonis 1. Kogumajanduse netolaenuandmine (+) ja -võtmine (-) kvartali jooksul (mln krooni)


Joonis 2. Kodumajapidamiste finantsvarade ja -kohustuste suhe SKPsse

Rahvamajanduse arvepidamise finantskontodel kajastatakse nii erinevate majandussektorite kui ka kogumajanduse finantsvarasid ja -kohustusi, finantsvarade ja -kohustustega tehtud tehinguid ning finantsvarade ja -kohustuste väärtuse mittetehingulisi muutusi. Tehingukonto tasakaalustavaks näitajaks on netolaenuandmine (+) / -võtmine (-), mis kujuneb vaadeldaval perioodil finantsvarade ja -kohustustega tehtud tehingute vahena. Majandussektor on netolaenuandja, kui soetatud finantsvarade maht ületab sama perioodi jooksul kaasatud kohustuste mahtu või kui vaadeldaval perioodil kohustuste mahu vähenemine ületab finantsvarade realiseerimise.

Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete büroo
Tel: : 668 0965, 512 6843
E-post:
ingrid.mitt [at] eestipank.ee