Säästud kasvasid endiselt ja jooksevkonto puudujääk vähenes

Andres Saarniit
Andres Saarniit
Eesti Panga ökonomist

Mõneti üllatuslikult ei toonud sisenõudluse kasvu kiirenemine kaasa jooksevkonto puudujäägi suurenemist. Nii nagu möödunud aasta alguses oli jooksevkonto ka tänavu väikeses puudujäägis. Esimeses kvartalis moodustas jooksevkonto puudujääk 2,2% SKPst, olles isegi väiksem kui aasta tagasi.

Kaupade väljaveo kasvutempo küll aeglustus jätkuvalt, kuid suure osa kaubabilansi halvenemisest tasakaalustas teenuste konto suurem ülejääk. Erinevalt kaupade väljaveost oli teenuste kasvutempo kiirem kui möödunud aasta teisel poolel. Seetõttu vähenes kaupade ja teenuste ülejääk kokkuvõttes väga vähe. Teisiti öeldes kasvasid investeeringud esimeses kvartalis enam-vähem samas tempos säästmisega ning sisenõudluse kasv jäi alla kaupade ja teenuste ekspordi omale.

Kogu jooksevkonto puudujäägi vähenemine tulenes Eestisse tehtud välisinvesteeringute kasumlikkuse langusest, tulud otseinvesteeringutest vähenesid aastaga viiendiku võrra.

Nii kapitali väljaveo kui sissevoolu poolel olid ülekaalus võlga tekitavad rahavood. Eesti välisvõlg kasvas kvartali jooksul 2% ja moodustas 97% SKPst. Eesti residentide võla tüüpi rahapaigutused välismaale olid aga suuremad ja seetõttu vähenes netovõlg jätkuvalt. Kvartali lõpus oli netovõlg 5% SKPst.

Maksebilansi lühikommentaari ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni lühikommentaari leiate Eesti Panga veebilehelt.

Lisateave:
Hanna Vaga
Avalike suhete allosakond
Eesti Pank
Eurosüsteem
Tel: 6 680 959, 5 097 285
E-post: hanna.vaga [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee