Andres Saarniit, keskpangapoliitika osakonna nõunik

Statistikaameti teatel kasvasid hinnad septembris möödunud aasta sama ajaga võrreldes 7,2%. Kuigi tegemist oli käesoleva aasta kiireima inflatsioonitempoga, ei ole alust oodata uut inflatsiooni kiirenemise perioodi ja sisemaiste hinnasurvete tugevnemist. Kui jätta kõrvale sellised tarbijakorvi kõige heitlikumad ja maailmaturu hindadest sõltuvad komponendid, nagu toit ja mootorikütus, siis peegeldab indeksi muutus valdavalt juba enne septembrit toimunud hinnatõuse.

Tarbijahindade indeksit mõjutas kõige enam toidukaupade kallinemine, mis oli septembris ümmarguselt 1,8% kõrgem kui augustis. Toit on sellel aastal tulenevalt maailmaturul kasvanud nõudlusest kallinenud ligi kaks korda kiiremini kui aasta tagasi prognoositi. Teiseks suuremaks mõjuriks oli autokütuse kallinemine.

Teenuste hindades jätkus kütte kallinemine. Lisaks toimus igasügisene haridus- ja lasteasutuste, puhke- ja sporditeenuste hindade korrigeerimine. Teenuste suur, 10% taset ületav kallinemine möödunud aasta septembriga võrreldes kirjeldab valdavalt juba käesoleva aasta esimesel poolel toimunud hinnatõuse. Nende mõju tarbijahindade indeksile on nõudlussurvete vähenemisele vaatamata tuntav veel vähemalt järgneva poole aasta jooksul.

Tarbijahindade indeks, mis kõrvutab tarbijakorvi maksumust eelmise aasta sama kuuga, on mõjutatud kogu aasta jooksul toimunud hinnamuutustest. Septembrikuu tarbijahindade indeksis peegeldub ka asjaolu, et 2006. aasta septembris kallinesid toit ja toidukaubad 2006. aasta augustiga võrreldes vaid 0,3%, soojuse hind ei muutunud ning autokütus hoopis odavnes.

Kui jätta kõrvale toidukaupade maailmaturu hindadega seotud riskid, võib eelolevaks kvartaliks prognoosida käeoleva aasta väikseimaid sisemaiseid inflatsioonisurveid. Paraku ei kajastu see veel niipea tarbijahindade indeksis, mis võrdleb tarbijakorvi hinda aastataguse ajaga.