Sisenõudluse jätkuv kahanemine parandab jooksevkontot ka edaspidi

Andres Saarniit, Eesti Panga rahapoliitika osakonna nõunik

Jooksevkonto puudujääk on vähenenud alates 2007. aasta keskelt, kui Eesti majanduskasv hakkas sisenõudlusest juhituna aeglustuma. 2008. aasta keskmiseks puudujäägiks kujunes 9,2 protsenti. Alates tunamullust on sujuvalt vähenenud ka väliskaubanduse puudujääk. Jooksevkonto paranemist toetas möödunud sügiseni tugevana püsinud eksport. Teenuste ekspordi märgatav eeliskasv sisseveo ees säilis möödunud aasta lõpuni ning see aitas tasakaalustada kaubavahetuse puudujääki. 2008. aasta lõpuks oli kaupade ja teenuste puudujääk vähenenud 4 protsendini SKP suhtes 2006. aasta IV kvartali ümmarguselt 14 protsendilt.

Jooksevkonto puudujäägi vähenemine on toimunud igati ootuspäraselt. Vaatamata investeerimisaktiivsuse aeglustumisele ja välisinvesteeringute vähenemisele, liikus Eesti majanduses raha piisavalt ja rahastamisprobleeme ei olnud. Kuna eelmise aasta lõpu ja käesoleva aasta esimeste kuude majandusnäitajad viitavad sisenõudluse edasisele kahanemisele, siis väheneb ka edaspidi jooksevkonto puudujääk. Eesti Panga prognoosi kohaselt jooksevkonto defitsiidi vähenemine käesoleval aastal jätkub.

Kui sisenõudluse nõrgenemine on vähendanud jooksevkonto puudujääki juba ligi poolteist aastat, siis möödunud aasta lõpukuudel hakkas jooksevkonto puudujäägis vähenema ka investeerimistulude osakaal. Eesti majandusse on teatavasti paigutatud palju väliskapitali ning siinsed ettevõtted on investeerinud ka väljapoole Eestit. Seetõttu on jooksevkonto puudujäägi suurust kogu aeg oluliselt mõjutanud ka investeerimistulud. Suured kasumid jooksevkonto arvestuses ei tähenda automaatselt siiski seda, et siin teenitud raha oleks Eestist välja liikunud. Raamatupidamislikult lähtutakse tulude kirjendamisel tekkepõhisest lähenemisest. 2008. aasta lõpupoole hakkas Eesti majandusse tehtud investeeringute kasumlikkus majanduslangusele iseloomulikult alanema. Kui näiteks 2006. aasta viimases kvartalis oli jooksevkonto puudujäägi ja SKP suhe ümmarguselt 19 protsenti, siis investeerimistulude arvele langes sellest umbes üks kolmandik. 2008. aasta IV kvartalis olid jooksevkonto puudujäägi ja investeerimistulude väljavoolu suhe SKPsse kahanenud vastavalt 5,5 ja 4 protsendini.

Positiivse märgina paistab 2008. aasta jooksevkonto muutustest silma, et aasta kokkuvõttes suurenesid ametlikud rahaülekanded Euroopa Liidust ligi 40 protsenti (brutona). See näitab, et lähiajal on need rahavood kujunemas üheks peamiseks jooksevkonto puudujääki tasakaalustavaks teguriks.