Sisenõudluse kasv suurendas jooksevkonto puudujääki

Andres Saarniit
Eesti Panga ökonomist

Jooksevkonto puudujääk suurenes selle aasta esimeses kvartalis 3,7%ni SKP suhtes. Puudujääk halvenes peamiselt kaubavahetuse puudujäägi suurenemise tõttu. Kaupade ja teenuste konto varasem ülejääk asendus väga väikese puudujäägiga, mis moodustas 0,2% kvartali SKPst. See muutus peegeldab sisenõudluse suhteliselt tugevamat olukorda võrreldes eksportiva sektoriga. Jooksevhindades mõõdetuna kasvas sisenõudlus aastaga 4,8%, SKP aga 2,6%. Samal ajal kui SKP püsivhindades vähenes aastaga 1,4%, siis sisenõudlus ja selle komponendid omakorda kasvasid.

Sama suur oli jooksevkonto puudujääk SKP suhtes ka 2011. ja 2012. aasta alguses. Ühe kvartali arvestuses ei pruugi selline puudujääk veel anda põhjust muretsemiseks majanduse arengu tasakaalulisuse pärast. Seda enam, et Eestis oli kaupade ja teenuste konto praktiliselt tasakaalus ning välisnõudlus allpool pikaajaliselt kestlikku taset. Pikemas ettevaates on positiivne, et põhikapitali tehtud rahapaigutuste kasvutempo edestas eratarbimise oma ja küündis jooksevhindades mõõdetuna 6,5%ni. Pikemas ettevaates parandab see Eesti majanduse kasvuväljavaadet. Muretsemiseks on põhjust siis, kui jooksevkonto halvenemine jätkub sellises tempos ka järgmiste kvartalite jooksul. Nii avatud majandus nagu Eesti ei saa kestlikult kasvada ainult sisenõudluse toel.

Finantskonto poolel oli tegemist kapitali netosissevooluga, mis moodustas kuni 2% SKP suhtes, ning ülekaalus olid võlgnevust mittetekitavad rahavood.

Vaata ka: Eesti 2014. aasta I kvartali maksebilanss, rahvusvaheline investeerimispositsioon ja koguvälisvõlg

Eesti Panga kõneisikute pildid asuvad keskpanga fotopangas www.eestipank.ee/press/fotopank

Lisateave:
Hanna Vaga
Avalike suhete allosakond
Eesti Pank
Eurosüsteem
Tel: 6 680 959, 5 097 285
E-post: hanna.vaga [at] eestipank.ee 
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee