Standard & Poor's: Eesti riigireiting kinnitati; seoses majanduse raske maandumise ohuga jääb väljavaade negatiivseks

23. juulil 2008 kinnitas reitinguagentuur Standard & Poor's väheneva, kuid siiski kõrge välise tasakaalustamatuse taustal Eesti Vabariigi pikaajalise reitingu tasemel A ja lühiajalise reitingu tasemel A-1. Samal ajal kinnitas reitinguagentuur ülekannete ja konverteeritavuse hinnangu tasemel AA. Eesti riigireitingu väljavaade on negatiivne.

Otsus jätta reitingud samale tasemele peegeldab asjaolu, et nõudluse vähenemine jätkub Eestis ootuste kohaselt, kuna SKP aastakasv vähenes 2008. aasta esimese kvartalis 0.1% võrra. Laenukasvu pidurdumine on aeglustanud põhivarainvesteeringuid ja aidanud kaasa välistasakaalu paranemisele.

Eesti reitinguid toetavad ka ülejääkidel tuginevad suured eelarvepuhvrid ja valitsuse tugev netovarade positsioon. Eesti majandus on väike, kuid avatud, konkurentsivõimeline ja paindlik. Seega ootame, et pärast U-kujulist tasakaalustumisperioodi 2008. ja 2009. aastal pöördub majandus uuesti kasvuteele.

Eesti majandus jahtub silmnähtavalt. Eriti on seda näha eratarbimise puhul, mis esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes vähenes. Märgatavalt on vähenenud ka investeeringud, mille kasv ulatus 2006. aastal üle 30% ja 2008. aasta esimeses kvartalis alla 2%. Kooskõlas tarbimise ja investeeringute langusega on alates 2007. aasta keskpaigast kiiresti kahanenud ka impordimaht. Netoeksport panustab SKPsse siiski endiselt negatiivselt, kuna 2008. aasta esimeses kvartalis vähenes ka ekspordimaht, seda peamiselt seoses eksportiva sektori struktuurse muutusega allhankesektorist suure lisandväärtusega toodete ja teenuste poole. See kajastub Eesti kaubandustingimuste paranemises ja ka teenuste konto ülejäägi suurenemises, mistõttu kasvab jõudsalt ekspordi nominaalkasv. Tänu sellele väheneb jooksevkonto puudujääk 2007. aasta 17,7%-lt SKPst ligikaudu 6%ni 2011. aastal.

Eesti märkimisväärsed eelarveülejäägid (ajavahemikul 2003-2007 keskmiselt 2,4% SKPst) on võimaldanud valitsusel saavutada tugevat netolaenuandja positsiooni (10% SKPst), võrrelduna A-reitinguga riikide mediaani netolaenuvõtja positsiooniga (26% SKPst). Seetõttu on eelarvepuhvrid piisavalt tugevad, et taluda nõudlusest tulenevaid ajutisi šokke. Valitsusel on võimalik pakkuda eelarvestiimulit, vähendades ülejääki ja säilitades eelarvetasakaalu eesmärgi.

Eesti reitinguid piiravad endiselt suur jooksevkonto puudujääk ja erasektori kõrge võlakoormus, tõusev inflatsioon ning nõrk välislikviidsus.

Negatiivne väljavaade osutab sellele, et Eesti majanduses valitseb endiselt raske maandumise oht – täpsemalt risk, et saabub järsk majanduslangus, mille tulemusel tekkiv tõsine tööpuudus vähendab majapidamiste võimet täita oma finantskohustusi. Kui pankade varade kvaliteet peaks järsult langema, võivad finantssüsteemi tingimuslikud kohustused suurendada valitsuse kohustusi. Ootuste kohaselt peaks välisosalus Eesti pangandussüsteemis tagama välisrahastamise jätkumise, kuid see sõltub kahe Rootsi suurpanga tahtest ja võimest jätkata Eesti kõrge, ehkki väheneva välisfinantseerimise vajaduse rahuldamist.

Kui aga sisenõudlus ja sellega koos ka laenukasv jätkuvalt aeglustub, paraneb välistasakaal ja sellest tulenevalt muutuks ka majanduskasv tasakaalulisemaks ja alaneks inflatsioon. Selles kontekstis kasvaks Eesti vastupanuvõime välisšokkidele ning riigireitingu väljavaade tõstetaks tõenäoliselt uuesti stabiilsele tasemele.

Lisainfo:
Rahvusvaheliste ja avalike suhete osakond

Tel: 6680 900
E-post: info [at] epbe.ee