Andres Sutt, Eesti Panga asepresident

Eesti krediidireitingu väljavaate alandamisega annab Standard & Poor's selge sõnumi: Eesti majanduse riskid ei ole reitinguagentuuri ekspertide arvates vähenenud. Investeerimisotsuste tegemisel võiks agentuuri arvates olla senisest ettevaatlikum, sest ikka veel kiirest laenukasvust veetud sisenõudlus ja sellega kaasnev jooksevkonto puudujääk suurendavad Eesti haavatavust võimalike välisšokkide korral. Reitinguagentuuri hoiatus on kantud mõttest, et nad ei näe lähiajal ette Eesti majandusnäitajate olulist muutust.

Eesti kiire majanduskasv on 2007ndal aastal küll taanduma hakanud, kuid mitmed riskid on jätkuvalt üleval. Kiire laenukasv, sisenõudluse ning inflatsiooni kiirenemine ja jooksevkonto puudujäägi suurenemine iseloomustasid meie majandust ka näiteks 2006. aastal. Kuid toona saime vastukaaluks viidata kokkuhoidlikule eelarvepoliitikale. Oli võimalik näidata, et valitsemissektori ülejääk ei ole mitte ainult aasta-aastalt kasvanud, vaid, et eelarvepoliitika on muutunud konservatiivsemaks ka eesmärgipüstituse poolest ning valitsus on asunud tasakaalus eelarve asemel taotlema tulude ülejääki. Selline sõnum on vajalik kasvavate riskide ennetamiseks ka praeguses olukorras.

Loomulikult on Standard & Poors'i analüüs ainult üks võimalik vaade Eesti majanduse arengule ja kõik turuosalised hindavad võimalikke riske iseseisvalt. Eesti majanduse jaoks võib see tähendada, aga ei pruugi, välisrahastamise kallinemist. Standard & Poor'si raportit võib ka vaadelda kui hinnangut meie majanduspoliitikale: turuosalised ootasid signaali, mis jäi tulemata.