Tänavu II kvartalis jätkus välisvõla aeglane vähenemine

Andres Saarniit, Eesti Panga rahapoliitika osakonna nõunik

Käesoleva aasta esimesele poolele oli iseloomulik kiire majanduslangus ja investeerimisaktiivsuse madalseis. Seetõttu on ootuspärane, et rahvusvaheline investeerimispositsioon püsis praktiliselt muutumatuna. Toimunud rahaliikumised peegeldasid pigem rahvusvaheliste äriühingute raames toimuvaid rahaümberpaigutusi kui Eesti majandusega seonduvaid uusi investeerimisotsuseid.

Kuna jooksevkonto oli esimese poole aasta jooksul ülejäägis peaaegu kõigi kuude lõikes, vähenes välisvõlg oma tippajaga ehk möödunud aasta lõpuga võrreldes 5 protsenti. Ligikaudu samas proportsioonis vähenes ka netovälisvõlg ehk võlakohustuste ja nõuete vahe. Erinevalt aasta I kvartalist ei saa samal ajal enam rääkida välisvõla ja SKP suhte ehk välisvõlakoormuse vähenemisest. Selle põhjuseks on SKP maksumuse kiirem vähenemine võlakohustustega võrreldes.

Tehnilise analüüsi järgi peetakse välisvõla puhul Eesti suurimaks haavatavuseks tavaliselt lühiajalise võla suurt osatähtsust. Tihti ei pööra aga analüütikud tähelepanu tõsiasjale, et praktiliselt kõik lühiajalised laenud kujutavad endast kohustusi emaettevõtete ees ja ei ole seotud konkreetse tagastamistähtajaga.

Majanduse elavnedes on oodata, et välisvõlg ja sealhulgas lühiajaline välisvõlg hakkavad taas suurenema.