Eesti Panga maksestatistika kohaselt on tänavu kümne kuuga tehtud Eestis keskmiselt üle 522 000 kaardimakse päevas, mis on 17 protsenti enam võrreldes mullu sama perioodiga.

Kaardimaksete käive on kümne kuuga kasvanud 14 protsendi võrra, mis näitab, et kaarti kasutatakse üha enam väiksemaväärtuseliste maksete tegemisel. See trend on kestnud alates 2008. aastast, mil kaardimakse keskmine suurus oli 19 eurot võrreldes 15,6 euroga 2011. aasta esimese kümne kuu jooksul.

"Areng on olnud muljetavaldav, alates 2001. aastast on kaardimaksete arv inimese kohta kasvanud kümme korda 18 makseni kuus," ütles makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela.

Nõmmela sõnul loovad järgmiseks arenguetapiks aluse euroalaga liitumine ja ühtsest euromaksete piirkonnast (SEPA) tulenevad muudatused, mis on juba teinud piiriülesed euromaksed eestimaalaste jaoks odavamaks. "Käesoleva aasta maksestatistika andmetel on Eesti pankade kliendid tänavu hinnanguliselt säästnud SEPA tingimustele vastavate välismaksete pealt kokku umbes 4,5 miljonit eurot, millest 77 protsenti tuleb laekuvate maksete pealt," märkis Nõmmela. [1]

SEPA koos vastavate makseviiside juurutamisega terves Euroopa Majanduspiirkonnas aitab Euroopa Komisjoni andmetel hoida kokku sadu miljardeid eurosid.

Kokku tehti Eestis pankade vahendusel kümne kuu jooksul keskmiselt 24,6 miljonit riigisisest makset kuus kogukäibega 9,4 miljardit eurot.

"Maksete maht peegeldab üsna hästi majanduses toimuvat. Riigisiseste maksete käive alanes käsikäes majanduse üldise kokkutõmbumisega 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga neljandiku võrra, kuigi maksete arv oluliselt ei muutunud. Alates 2009. aasta lõpust on käibenäitajad taas kasvama hakanud," ütles Mihkel Nõmmela.

Kaardimaksed müügikohtades moodustasid kõikidest riigisisestest maksetest, mis käesoleva aasta kümne kuu jooksul tehti, arvuliselt 62 protsenti ja käibe poolest 2,3 protsenti. Eraisikute kaardimaksed moodustasid kõigist maksetest 73 protsenti ja käibest 23 protsenti.

Internetipangas maksekorraldustega algatatud maksed on kaardimaksete järel teine levinum makseviis Eestis. Internetipanga maksed hõlmasid kümne kuu jooksul maksete käibest 61 protsenti ja arvuliselt 22 protsenti.

Otse- ja püsikorraldused moodustasid kõikidest maksetest 8,8 protsenti, maksete käibest vaid 2,8 protsenti. Otse- ja püsikorralduste kasutamise tähtsus erinevate makseviiside hulgas on kahanenud, mis võib olla otseselt seotud laenu- ja liisinguportfellide vähenemisega ja otsekorralduste puhul ka inimeste muutunud maksekäitumisega majandussurutisest tulenevalt.

Paberil maksekorraldused moodustasid kümne kuu jooksul 8,1 protsenti riigisiseste maksete käibest ning 0,4 protsenti maksete arvust. Võrdluseks võib tuua 2007. aasta sama perioodi, kui paberil maksekorralduste osakaal maksete käibes oli 23,9 protsenti. 2011. aasta esimese kümne kuu jooksul oli keskmine makse 6931 eurot.

Keskmiselt võttis Eesti inimene tänavu kümne kuu jooksul automaadist sularaha välja neli korda kuus võrreldes 2007. aasta 4,8 korraga kuus. Tänavu on keskmine väljavõetud summa olnud 72 eurot.

Joonis 1. Riigisiseste maksete käive ja arv

Joonis 2. Kaardimaksete arv ja keskmine suurus

[1] Arvutuste aluseks on võetud SEPA tingimustele vastavate välismaksete keskmine hind, mis on kaalutud keskmisena ligikaudu 0,39 eurot (arvestatud kontoris ja internetis tehtavate maksete osakaale), ja kõigi pankade esitatud, SEPA tingimustele vastavate maksete (kreeditkorralduste) statistika. Selle põhjal on välja arvutatud klientide hinnanguline sääst võrreldes enne 1.01.2011 kehtinud hinnakirjaga (makse hind umbes 1,92 eurot ja laekumine umbes 5,11-5,75 eurot). Võrreldes 2004. aastast kehtinud hinnaga on SEPA tingimustele vastavate välismaksete tegemine läinud ligikaudu viis korda odavamaks ja kadunud on välismakse laekumiselt võetav tasu.

Kuine maksestatistika on leitav Eesti Panga kodulehel.

Lisateave:
Ingrid Mitt
Eesti Pank
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0965, 512 6843
E-post: [email protected]
Meediapäringud: [email protected]