Statistikaameti tarbijahinnaindeksi järgi oli hinnatase mais 0,1 protsenti madalam kui aprillis ja 3,8 protsenti kõrgem kui aasta tagasi.

Viimasel ajal on tarbija ostukorvi naftast sõltuvad komponendid kujunenud peamiseks inflatsiooni allikaks. 3,8-protsendilisest aastainflatsioonist üle poole tuleb energiast.

Mai jooksul kasvas märkimisväärselt ebakindlus väliskeskkonnas ning hinnad maailma finantsturgudel langesid. Koos sellega toimus ulatuslik korrektsioon toorme hindades. Aasta esimestel kuudel oli Brenti toornafta hind ligi 10 eurot kõrgem kui turuootuste põhjal Eesti Panga eelmises prognoosis eeldasime. Praeguseks on nafta hind langenud tagasi eeldatud tasemele ja on ligikaudu 80 eurot barreli kohta. Vahepealne nafta hinna kõrgseis on peamine põhjus, miks selle aasta keskel tõuseb maagaasi ja soojusenergia hind.

Alusinflatsioon on käesoleva aasta jooksul stabiliseerunud 2 protsendi piirimail ja oli mais 1,9 protsenti. Kui odavnenud kommunikatsiooniteenused välja arvata, siis ülejäänud teenused on kaasa aidanud alusinflatsiooni kiirenemisele. Selle põhjuseks on palgakasvu kiirenemine, mis jätkus veel selle aasta alguses. Kuna tööjõud on teenuste osutamisel peamine tootmissisend, siis on teenuste hinnatõusu ja palgakasvu vahel tugev seos. Eestis on veel märkimisväärsed tööjõu pakkumise varud, mis peaksid aitama palgasurvet kontrolli all hoida. Selle aasta alguses oli Eestis ligikaudu 80 tuhat töötut, kellest pisut alla 50 tuhande olid pikaajalised töötud.

Eesti Pank avaldab uue majandusprognoosi 13. juunil.

Lisateave:
Ingrid Mitt
avalike suhete allosakond
Eesti Pank
eurosüsteem
tel: 668 0965, 512 6843
e-post: [email protected]
meediapäringud: [email protected]