Ülo Kaasik: Eesti majanduspoliitikas pole vaja tulekahjusid kustutada

Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul saab Eesti oma majanduspoliitikas tegeleda pikaajalise kasvu küsimustega, samas kui paljud teised riigid peavad eelkõige tegelema lühiajaliste probleemide lahendamisega.

"Eesti eripära - ja seda positiivses tähenduses - seisneb selles, et majanduspoliitika põhirõhk ei ole tulekahju kustutamise tüüpi tegevustel, vaid võimalikult kiire kasvu tagamisel pikemas perspektiivis," ütles kolmapäeval raamatupidajate konverentsil esinenud asepresident Ülo Kaasik.

Kaasiku sõnul tuleb selle eripära hoidmiseks aga jätkuvalt pingutada eelarvetasakaalu ja reservide taastamise nimel. "Kuigi Eesti eelarvepoliitika olukord on parem kui enamikus teistes Euroopa Liidu riikides, tuleb valitsusel jätkata oma varasemaid plaane eelarvetasakaalu parandamisel ja reservide taastamisel."

Lisaks mõistlikule majanduspoliitikale on Eesti sugusele väikeriigile Kaasiku sõnul vaja ka soodsaid välistingimusi. "Võlakriisi jutu keskel ei tohi unustada, et Euroopa majandus- ja rahaliidul on ka praegu olemas kõik need head põhjused, miks see kunagi ette võeti. Ma pole kuulnud siiani ühestki alternatiivist, mis oleks parem raha- ja majandusliidust. Kriisi õppetund on selles, kuidas see liit kõigi euroala kodanike hüvanguks paremini, kindlamalt ja turvalisemalt tööle panna," ütles Kaasik.

"Võlakriisi lahendamisel on astutud olulisi samme, mis täiustavad Euroopa Liidu juhtimist ja mille eesmärk on tagada pikaajaline tasakaalustatud kasv. Üks lahendustest on Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM), mis annab võimaluse kiiresti reageerida kogu euroala stabiilsust ähvardava ohu korral. Eesmärk on suurem kui lihtsalt üksikute riikide abistamine," ütles Kaasik.

Kaasik tõstis esile, et euroala keskpangad on omalt poolt leevendanud kriisi sellega, et on andnud kommertspankadele piiramatus mahus likviidsust. Asepresidendi sõnul oli eesmärk vältida olukorda, kus ettevõtted ja majapidamised kannatavad seetõttu, et pankade võime ja julgus laenu anda väheneb järsult.

"Viimase kahe pikaajalise laenupakkumise järel on ilmnenud esimesed märgid, et euroala keskpankade sammudel on mõju majandusaktiivsusele. Samas, sellel on olnud oma hind ja selleks on kasvanud riskid keskpankade bilansis," märkis Kaasik.

"Kui rääkida suurusjärkudest, siis on loodava ESMi maht üle kahe korra väiksem kui euroala keskpankade antud erakorralised laenud kommertspankadele. Sellest tulenevad riskid on ka Eesti Panga riskid, sest tulusid ja kulusid jagatakse euroala keskpankade vahel vastavalt osalusele Euroopa Keskpangas. Kui aga võrrelda euroala keskpankade reservide suurust osalusega, siis on Eesti Panga reservide maht keskmisest kolm korda väiksem. Koostöös Eesti Panga nõukoguga peame leidma võimalusi, kuidas suurendada keskpanga reserve," lisas asepresident Ülo Kaasik.

Ettekande terviktekst on avaldatud Eesti Panga kodulehel.

Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik esines ettekandega "Euro saatus, kas euro jääb püsima? Hea ja halb stsenaarium" Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskuse korraldatud raamatupidajate konverentsil "Kevadmissioon 2012" Tallinnas Radisson Blu Hotel Olümpias.

Täpsem info seminari kohta on Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskuse kodulehel.

Lisateave:
Ingrid Mitt
Eesti Pank
Avalike suhete allosakond
Eurosüsteem
Tel: 668 0965, 512 6843
E-post: ingrid.mitt [at] eestipank.ee
Meediapäringud:
press [at] eestipank.ee ( )