Eesti raamatupidajate konverents "Kevadmissioon 2012"

Austatud finantsjuhid ja raamatupidajad, head kuulajad

[Sissejuhatus]

Kõigepealt tänan korraldajaid võimaluse eest teiega siin täna mõtteid vahetada. Minu ettekanne on teemal, “Euro saatus — kas euro jääb püsima? Hea ja halb stsenaarium”. See on ilmselt paljusid kuulajaid intrigeeriv küsimus. Arutelusid euro saatuse ümber on igasuguseid ja pole imekspandav, et meedias on võimendatud ühte äärmust. Mina aga lahkan tänases kõnes pigem seda, miks euroala tulevik üldse küsimusi tekitab? Usutavasti on siin vähemalt kaks põhjust või ajendit.

[Eurokriisi käsitlemisel on kaks tüüplähenemist]

Esiteks võib kartuse euroala tuleviku suhtes samastada probleemidega, mida võib koondada märksõnade “maailmamajanduse tasakaalustamatus” alla. Selle probleemipuntra tüüpiline näide on kiiresti kasvavad säästud maailma ühes piirkonnas ja investeeringuteks vajaliku raha nappus teises.

Ebakõlad ei ole tekkinud üleöö ning kahjuks ei kohandu tasakaalustamatuse ilmingud iseenesest ega ruttu. Enne üleilmset finantskriisi ei olnud lihtsalt piisavalt stiimuleid nendega tegelemiseks. Investorite riskitaluvus oli suur ning uute rahasüstide ja valitsuste kulutuste paisutamisega oli võimalik erasektori konkurentsivõime vähenemist kompenseerida ja lahenduste otsimist aina edasi lükata.

Teine võimalik euroala probleemide käsitlus keskendub valitsuse võlakriisile mõnes euroala riigis ja sellest tulenevale kriisi edasikandumise ohule. Kreeka valitsus pidi end hiljaaegu tunnistama osaliselt maksejõuetuks. Põhiküsimus on, kuidas aidata Kreekat ja kust leida piisavalt suur hulk raha, et nii-öelda tagasi osta investorite usaldus kogu Euroopa majandusruumi suhtes.

Ükskõik, kuidas euroala võlakriisi käsitleda, on ühisosaks Euroopa Liidu juhtimise tõhustamise küsimus.

Loomulikult pole kõik kaugeltki must-valge. Tegelikkuses on maailmamajanduse tasakaalustamatuse aspektid, mõne riigi toimetulekuraskused ja Euroopa Liidu tõhusa juhtimise küsimused omavahel väga tihedalt läbi põimunud. See tähendab, et ka probleem vajab terviklahendust, pidades silmas nii lühiajalist kui ka pikaajalist vaadet.

[Pikaajalised lahendused keskenduvad Euroopa Liidu juhtimise täiustamisele]

Arvamused selle kohta, mida peab euroala kriisi lahendamiseks tegema, on erinevad. Kuid kindlasti ei saa ka öelda, et midagi pole tehtud. Möödunud aastavahetusest on jõus Euroopa Liidu juhtimise täiustatud süsteem ehk reeglistik. Selle loomiseks kulus ligi kaks aastat, kuid lõpptulemustega ei ole me rahul ja täna oleme läinud juba uuele täiustamisringile.

See on siiski samm edasi. Nagu teate, siis on Euroopa majandus- ja rahaliidus olles liikmesriigid loobunud vaid ühest — iseseisvast rahapoliitikast. Kõik muu, kaasa arvatud riigirahandus, on liikmesriikide pädevuses. Kogemus — ja mitte ainult Kreeka oma — näitab, et selline pädevuste jaotus ei taga tasakaalustatud arengut.

Aasta alguses rakendunud juhtimise ümberkorraldamisel kehtestati varasemast karmimad ja terviklikumad käitumisreeglid. Alternatiiviks oleks olnud lihtsustatult öeldes liikmesriikide otsustusõiguse loovutamine ehk võimu tsentraliseerimine Euroopa Liidu tasandil.

Tänaseks on täiustatud mitte ainult riigirahanduse reeglistikku, vaid on loodud terve hoiatusnäitajate süsteem, mis peab tagama makromajanduse tasakaalustamatuse ärahoidmise või selle ilmnemisel võimalikult kiire korrigeerimise. Olgu siis tegu liig kiire palkade, pangalaenude või kinnisvarahindade kasvuga. Viimaseks kaitseliiniks ehk juhuks, kui reeglid ikkagi ei toimi ega taga tasakaalustatud arengut, on uuendatud süsteemis ette nähtud alalise Euroopa stabiilsusmehhanismi (inglise keeles European Stability Mechanism) loomine. Selle kujundamine on jõudnud lõppjärku. Majanduslanguse ajal ilmnenud turuosaliste reageeringud näitasid veenvalt, et sellise reservi olemasolu peetakse hädavajalikuks. Sama küsimus on regionaalsete reservide sildi all üleval kogu maailmas.

Euroopa stabiilsusmehhanismi peaülesanne on anda võimalus kiirelt reageerida kogu rahaliidu, rõhutan — kogu rahaliidu — stabiilsust ähvardavale kriisi edasikandumise ohule. Selleks puhuks on mõeldud ka mehhanismi otsustamise kiirmenetlus, mis on Eestis põhimõttelisi vaidlusi tekitanud. Mul ei ole kindlasti midagi selle vastu, et enne lõplikku otsustamist vaieldakse kõik nüansid selgeks. Mind teeb aga murelikuks see, kui loodavat institutsiooni tõlgendatakse millegi sellisena, mis on Euroopa majandus- ja rahaliiduga vaid nõrgalt seotud ja mille ülesanne on eeskätt üksikute liikmesriikide abistamine.

Kõigi nende Euroopa Liidu juhtimise täiustamiseks mõeldud meetmete eesmärk on toetada pikaajalist tasakaalustatud kasvu. Lisaks Euroopa Liidu juhtimise täiustamisele on nii valitsused kui ka keskpangad astunud samme hetkeprobleemide lahendamiseks.

[Lühiajalised kriisi leevendamise meetmed on suunatud pankade ja valitsuste tegevuse toetamiseks]

Keskpankade eesmärk on tagada hinnastabiilsus ja nende peamine tööriist eesmärgi saavutamisel on intressimäärad. Keskpangad kogu maailmas on finantskriisi leevendamiseks alandanud intressimäärasid ja enamik neist on seejuures langenud ajaloolise miinimumtasemeni. See käib ka euroala keskpankade kohta. Tavaolukorras piisakski hindade ja majandusaktiivsuse mõjutamiseks üksnes intressimäärade muutmisest. Paraku on finantskriis kujunenud sedavõrd ulatuslikuks, et intressipoliitika ülekandemehhanismide toime on häiritud ja kommertspankade võime ettevõtetele ning leibkondadele laenu anda on oluliselt vähenenud. Euroala keskpankade eesmärk on vältida olukorda, kus ettevõtted ja majapidamised kannatavad seetõttu, et pankade võime ja julgus laenu anda väheneb järsult. Tõrgete leevendamiseks on euroala keskpangad rakendanud rea erakorralisi meetmeid.

Esiteks on euroala keskpangad toetanud võlakirjaturgu, et vältida pankade tegevuse halvamist.
Teiseks on pankadel võimalik juba enam kui kolm aastat võtta piiramatus mahus likviidsuslaene.
Kolmandaks on pankadel olnud võimalus võtta ka kolmeaastase tähtajaga laenu väga soodsatel tingimustel. Just need laenud on seni rakendatud erakorralistest meetmetest mahult kõige ulatuslikumad.
Neljandaks laiendati tagatiste ringi, mis on vajalik likviidsuslaenude taotlemiseks.
Viiendaks alandasid euroala keskpangad möödunud aasta lõpus pankade kohustusliku reservi määra 2 protsendilt 1 protsendile.

Euroala riikide valitsused omakorda on toetanud hädas olevate riikide valitsusi — mõtlen siin Iirimaad, Kreekat ja Portugali — odavate laenudega, olgu siis Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi kaudu või kahepoolsete laenude vormis.

[Erakorralised meetmed on samuti seotud riskidega, mille maandamiseks on üleeuroopalised abipaketid]

Kriisimeetmete juures ei tohi segi ajada keskpankade ja valitsuste kokku lepitud rolle ja nõuda keskpankadelt rohkem, kui neile antud mandaat seda lubab. Euroala keskpangad tegutsevad selle nimel, et intressipoliitika toimiks ja et rahavood tavapäraselt liikuma hakkaksid. Valitsused peavad hoolitsema selle eest, et riikide rahaasjad saaksid korda ja et tehtud saaksid vajalikud struktuurireformid, mis muudaksid majanduse konkurentsivõimelisemaks. Valitsuste rahastamine või teisisõnu eelarvete korrastamine ei ole keskpankade rida. Seaduste järgi on see suisa keelatud.

Kui tulla veel kord tagasi euroala keskpankade erakorraliste meetmete juurde, siis on oluline rõhutada, et need on mahult ja ajaliselt piiratud. Viimase kahe pikaajalise laenupakkumise järel on ilmnenud esimesed märgid, et euroala keskpankade sammudel on mõju majandusaktiivsusele. Samas, sellel on olnud oma hind ja selleks on kasvanud riskid keskpankade bilansis.

Seetõttu on mõneti kummastav, et kriisimeetmetega seotud riskidest räägitakse tavaliselt vaid kitsas, valitsuse eelarvekulude tähenduses. Kui vaadata aga suurusjärkusid, siis loodava Euroopa stabiilsusmehhanismi maht on üle kahe korra väiksem kui euroala keskpankade antud erakorralised laenud kommertspankadele. Sellest tulenevad riskid on ka Eesti Panga riskid, sest tulusid ja kulusid jagatakse euroala keskpankade vahel vastavalt osalusele Euroopa Keskpangas. Kui aga võrrelda euroala keskpankade reservide suurust osalusega, siis on Eesti Panga reservide maht keskmisest kolm korda väiksem. Koostöös Eesti Panga nõukoguga peame leidma võimalusi, kuidas suurendada keskpanga reserve.

Nüüd tagasi ettekande põhiteema juurde. Mis saab edasi ehk milline on euroala tõenäone väljavaade?

[Euroala jääb püsima]

Euroala lagunemise kui väga ebatõenäose stsenaariumi jätaksin üleüldse kõrvale. Esiteks puudub kord, kuidas juba toimiv rahaliit uuesti koost lahti võtta, kuidas käsitleda seniseid lepinguid, kuidas sõlmida uusi, kuidas arveldada jne. Kindlasti võtaks see palju aega ja tulemuste määramatus oleks kreeditorriikide jaoks liiga suur. See on kindlasti ka üks paljudest põhjustest, miks Kreeka jäämine euroalasse on endiselt eelistatav lahendus. Seda näitab euroala valmisolek koostada Kreekale uus abipakett.

Teiseks on Kreekat vaadates raske leida põhjendusi, miks Kreeka peaks euroalast väljas paremini toime tulema. Teatav eelis on vaid selles, et Kreeka saaks valitsuse sisekulude katteks raha trükkida. Majanduse jätkusuutlikule rajale tagasitoomiseks on aga vaja reforme. Need nõuavad aega ja raha. Sealhulgas ka võimalust välisturgudelt mõistliku hinna eest raha laenata, nii valitsuse kui ka erasektori jaoks. Euroalast väljalangemine tähendaks Kreekale ka kodumaise erapanganduse kokkukukkumist. Küsitlusandmed näitavad, et kreeklased ise pooldavad ülekaalukalt euro kasutamise jätkamist.

Kolmandaks on küsimus investorite usalduses ja ka selle küsimusega tegeletakse aktiivselt. Uus, äsja rakendunud Euroopa Liidu juhtimise süsteem peab taastama investorite usalduse nii lühemas kui ka pikemas plaanis. Paraku nõuab see aega.

[Ülevaade üldisest majandusarengust]

Euroala tulevik sõltub paljuski ka majanduse käekäigust. Praegu domineerivad majandusaktiivsuse osas jätkuvalt langusriskid. Suve lõpus ja sügisel kuhjunud pinged finantsturgudel on hakanud üle kanduma reaalsektorisse. Teisalt on olukord finantsturgudel oluliselt parem kui möödunud aasta lõpus. Edaspidiseks on nii Euroopa Keskpank kui ka Euroopa Komisjon prognoosinud euroala jaoks kuni sügiseni kestvat majanduslangust, misjärel on taas oodata kogutoodangu pöördumist kasvule. Üsna suure panuse kasvu taastumise ootusse annavad ka euroala keskpankade loodud küllaldane likviidsus ja madal intressitase.

Nende prognooside juures tuleb aga arvestada, et euroala riikide sisenõudlust piiravad selgelt ka riigirahanduse kordaseadmiseks tarvilikud eelarve konsolideerimise meetmed. Mitme riigi möödapääsmatu vajadus oma kulud tuludega kooskõlla viia toob lühemas plaanis kaasa kasvu aeglustumise, kuid see on pikaajalise kasvuvõimekuse taastamiseks hädavajalik.

Lähiaastate kasvuväljavaated sõltuvad suuresti sellest, milline on kapitali kättesaadavus ja hind. See on üks põhiteema aruteludes selle üle, milliseks kujuneb lähiaastate potentsiaalne majanduskasv Euroopas ja kogu maailmas.

[Eesti kasvuväljavaated]

Välisnõudlus määrab suuresti ka Eesti kasvuväljavaated. Olgu siinjuures igaks juhuks rõhutatud, et kapitali kättesaadavus pole Eesti-spetsiifiline probleem. Eestis asuvad pangad on traditsiooniliselt olnud ja on ka praegu paremini kapitaliseeritud kui Euroopa pangad keskmiselt. Lisaks on rahvamajanduse säästud — mõtlen siin leibkondade ja valitsemissektori sääste ning ettevõtete kasumit — viimasel kolmel aastal kasvanud kulutamisest kiiremini. Säästud on olnud suuremad kui investeeringud ja seetõttu on ka jooksevkonto olnud kolm aastat järjest ülejäägis.

Kuigi Eesti eelarvepoliitika olukord on parem kui enamikus teistes Euroopa Liidu riikides, on riigi rahanduse ja majanduse kestliku arengu seisukohalt tähtis, et valitsus jätkaks oma varasemaid plaane eelarvetasakaalu parandamisel, reservide taastamisel ja valitsussektori tõhususe tõstmisel. Eesti eripära — ja seda positiivses tähenduses — seisneb selles, et majanduspoliitika põhirõhk ei ole tulekahju kustutamise tüüpi tegevustel, vaid võimalikult kiire kasvu tagamisel pikemas perspektiivis. Peale meie oma mõistliku majanduspoliitika on aga väga väikesel riigil, nagu Eesti seda on, vaja ka soodsaid välistingimusi.

Seetõttu on oluline, et euroala majanduspoliitiline koostöö liikmesriikide vahel areneks edasi, üheskoos tehakse korda riikide rahandus ja peetakse kinni sõlmitud kokkulepetest. Euroopa majandus- ja rahaliidul on ka täna olemas kõik need positiivsed küljed, mille pärast selline euroopaülene projekt teoks tehti. Selles ei kahtle keegi. Küsimus on vaid selles, kuidas see meie kõigi hüvanguks paremini, kindlamalt ja turvalisemalt toimima panna. Ja seda väga pikaks ajaks.

[Kokkuvõte]

Jah, euroala riikidel on probleemid; jah, maailmamajanduses on tasakaalustamatus; jah, euro jääb püsima. Probleemid on selleks, et neid lahendada, ja esimesed otsustavad sammud kestvate lahenduste suunas on astutud. Et need sammud on õiged, näitab turgude reaktsioon — ülereageerimine ja meeleheitlikkus on asendunud tasakaalukama käitumisega. Loomulikult tuleb teha veel jõupingutusi. Maailma ja Euroopa, sealhulgas Eesti majandusel tuleb valmis olla mitmeks ohuks, nagu näiteks majanduse langus. Samal ajal on põhjust olla eestlasliku tagasihoidlikkusega optimistlik. Elu läheb edasi oma tõusude ja mõõnadega.

Tänan teid tähelepanu eest ja soovin teile sisukat konverentsipäeva!