Vahur Kraft. Eesti majandus aastal 2001

EESTI MAJANDUS AASTAL 2001

Vahur Krafti esinemine foorumil "Aasta 2001 Eesti poliitikas"

17. detsember, 2001.a., kl. 12:30, Reval Hotell Olümpia

Tere päevast,

Mul on meeldiv võimalus avada keskpäevane sessioon ülevaatega majandusolukorrast ja majanduspoliitika põhiküsimustest. Oma ettekande olen jaganud kolmeks: alustan tagasivaatega lõppevale aastale maailmamajanduses, toon seejärel esile mõned Eesti majandusarengu põhijooned ning lõpetan oma ettekande majanduspoliitilise ettevaatega järgmisse aastasse.

MAAILMAMAJANDUS 2001

Kõigepealt maailmamajandusest, kus 2001. a. oli mitmes mõttes märkimisväärne. Meil kõigil on värskelt meeles 11. septembri traagilised sündmused. Terrorirünnakud kõigutasid vähemalt hetkeliselt usku riikidevaheliste suhete ja maailma majanduse edasisse arengusse. Otseselt langesid löögi alla lennundus ja turism. Praegu võib aga päris kindlalt öelda, et vähemalt lühemas perspektiivis ei toonud sügisesed vapustused maailma majanduses kaasa lausa uusi suundi.
Muidugi, terrorirünnakute pikaajalisem mõju rahvusvahelisele majandusele võib ennast tunda anda alles mitme aasta pärast. Põhimõtteline küsimus on, kas uues poliitilises olukorras toimub muutus kogu maailma majandust haaranud globaliseerumises. Kuid sellele saab vastata alles pikema aja jooksul. Lõppevat ja eelolevat aastat analüüsides on oluline, et sügisesed traagilised sündmused võimendasid juba 2000. a. lõpul alanud protsesse.

USA

Möödunud aastale jättis kõige tugevana jälje kahtlemata USA majanduskasvu järsk aeglustumine aasta alguses ja kogutoodangu vähenemine aasta teisel poolel. Esmakordselt pärast 1990. aastate algust on Ameerikas "ametlikult välja kuulutatud" majanduslanguse periood. Infotehnoloogiasse ja muude põhivarasse massiliselt investeerinud Ameerika ettevõtted on tulevikuprognoose järsult ümber hinnanud. Majanduslangusega kaasnes kasumi ja investeeringute kiire kahanemine, mistõttu vähenes nõudlus tööjõu järele. Aasta jooksul on tööpuudus USAs peaaegu kahekordistanud.
Nagu me teame, on Ameerika valitsus ja keskpank kogu möödunud aasta jooksul püüdnud jõuliste sammudega majanduslangust pidurdada. Föderaalreserv alandas intressimäärasid kokku 11 korda ja need on nüüdseks madalaimad pärast 1960. aastate algust. President Bushi administratsiooni maksude alandamise pakett lubas Ameerika ettevõtetele ja eraisikutele maksukoormust vähendada ligi 125 miljardi dollari võrra. Nende raha- ja eelarvepoliitika sammude eesmärk on üks - hoida ameeriklastest tarbijate kindlustunnet. Tarbimine ja investeeringud kinnisvarasse peavad majandust käigus hoidma senikaua, kui ettevõtete "üleinvesteeritud" kapital amortiseerub ning tekib vajadus uute investeeringute järele.
Kui pikaks võib osutuda USA seekordne langusperiood? Enamik analüütikuid usub, et majanduskasv peaks taastuma uue aasta teisel poolel ja 2003. aastaks jõudma kriisieelse 3,5 protsendini. Kuid see on pigem optimistlik stsenaarium. USA majanduskasv võib jääda mitmeks aastaks 1-2 protsendi piirimaile.

Euroopa

USA majanduse ohumärgid olid aasta alguses üldiselt teada. Euroopa Liidu majanduskasvu aeglustumine sellises ulatuses oli seevastu üllatus. Võib päris kindlalt öelda, et USA majandusraskuste mõju Euroopale alahinnati. Kuigi Ameerika osakaal Euroopa Liidu ekspordist on kõigest 18 protsenti, kahandasid Euroopa kaupade väljavedu Ida-Aasia riikide probleemid. Euroopa ettevõtete jaoks aga ei olnud peamine mitte eksporttoodangu langus, vaid niinimetatud "finantskanal". Euroopa firmade poolt USAsse viimaste aastate jooksul tehtud investeeringud olid märkimisväärsed. Seetõttu lööb Ameerika majanduslangus ettevõtete kasumit ka otseselt, mitte ainult ekspordi vähenemise tõttu. Nafta hinna tõus, euro vahetuskursi nõrgenemine ja segadused Euroopa toiduaineteturgudel tõstsid inflatsiooni Euroopa Liidus aasta esimesel poolel 3 protsendini. Hindade kallinemine ja reaalsissetulekute langus omakorda kahandas tarbimise kasvutempot. Tasub veel mainida, et meie peamised Skandinaavia kaubanduspartnerid said möödunud aastal USA majanduslangusest ja elektroonikatööstuse kriisist suhteliselt enam kannatada kui kontinentaal-Euroopa. Euroopa riikide valitsused ja Euroopa Keskpank reageerisid muutunud majanduskeskkonnale tunduvalt ettevaatlikumalt kui USA. Inflatsiooni kiirenemine aasta alguses võimaldas Euroopa Keskpangal alles septembris intressimäärasid alandada. Eelarvepoliitikas on aga enamiku Euroopa Liidu riikide mänguruum praegu USA omast piiratum. Ameerika valitsus kasutas majanduskasvu eelarve tasakaalustamiseks ja viimase kolme aasta eelarve summaarne ülejääk ulatus 2,8 % SKP suhtes. Seevastu Euroopa Liidus hakati eelarvepoliitikat korrastama seoses ühisraha kasutuselevõtuga. Enamiku Euroopa Liidu liikmesriikide eelarved jõudsid alles möödunud aastal tasakaalu ligidale. Seega on maksude alandamise võimalused piiratud, sest riigi tulude vähenemine tooks kaasa eelarvepuudujäägi kiire kasvu. Muidugi, erinevalt USAst on Euroopa Liidu majanduskasv vaid aeglustunud. Seetõttu on Euroopa ettevaatlikum positsioon mõistetav.

Vahetuskursist

USA ja Euroopa majanduse ebakindel tulevik jättis möödunud aastal vastamata ka aasta esimese poole sagedase küsimuse - kas euro hakkab kallinema ja dollar odavnema või mitte? Kuigi Euroopa selle aasta majanduskasv oli USA omast kiirem, ei olnud see piisav investorite usalduse tõstmiseks. Kas ja millal euro kurss tõusma hakkab, sõltub eelkõige Euroopa Liidu ja USA majanduskasvu erinevusest järgmisel aastal.

EESTI MAJANDUS 2001

Nüüd Eesti majandusest. Kõigepealt rõhutaksin, et eelnenud tagasivaade maailmamajandusele iseloomustab 2001. a. toimunud põhjalikku muutust. Meie väikesele majandusele kinnitab see veel kord, kui paindlikud ja kohanemisvõimelised me peame olema.
Maailmas oluliselt kasvanud ebakindluse taustal oli majandusaasta 2001 kokkuvõttes Eestile edukas. Mis kõige peamine, sisemajanduse kogutoodang tervikuna suureneb 2001. a. meie praeguse prognoosi kohaselt ligi 5%. See ei ole halb tulemus, seda enam, et majanduskasv suurendas ka majapidamiste reaalsissetulekuid. Viieprotsendiline (5%) majanduskasv on ka küllaltki lähedal meie oodatavale kasvutempole Euroopa Liiduga ühinemisel, mis ulatub kuni 6% aastas. See on üle kahe korra kiirem Euroopa Liidu majanduskasvust ja tagab meie elatustaseme järkjärgulise lähenemise Euroopa arenenud riikidele.

Kasvu allikad

Eelmise aastaga võrreldes muutusid sel aastal mõnevõrra majanduskasvu allikad. 2000. a. mootor oli eelkõige ekspordi taastumine. Sellel aastal hakkas majanduskasv oluliselt rohkem toetuma sisenõudlusele, eelkõige investeeringutele. See on loomulik, sest 1999. ja 2000. a. oli investeeringute kasvutempo suhteliselt madal. Sellel aastal prognoosime aga investeeringute kuni 8% reaalkasvu. Kasvas ka sisenõudluse teine komponent, tarbimine. Kuid seejuures ei osutunud tõeks aasta alguse kartus Eesti tarbijate liigsest optimismist. See on muidugi väga oluline. Osaliselt piiras tarbimist - sarnaselt kogu Euroopale - , hinnatõusu kiirenemine aasta esimesel poolel. Samas kompenseeris valitsus erasektori suhteliselt suuremaid kulutusi küllaltki tugeva eelarvepoliitikaga. Majanduskasvu teine allikas, eksport, peegeldas otseselt Eesti majanduse sisemisi ja väliseid mõjutegureid. Elektroonikatööstuse langus kogu maailmas tõi kaasa ka Eesti selle ala ettevõtete toodangu väljaveo kuni 50% vähenemise. Teiselt poolt suutsid Eesti traditsioonilised eksportivad harud - mööblitööstus, toiduainetetööstus ja tekstiil - oma turuosa Euroopa Liidus isegi suurendada. Kui sellele lisada ligi 12% kasvanud tulud teenuste ekspordist (peamiselt turism ja transporditeenused), siis kokkuvõttes suurenes kaupade ja teenuste otseeksport umbes 6%. Nagu öeldud, maailma majanduse üldise aeglustumise taustal on see hea tulemus.

Miks meil siiski nii hästi läks?

Miks oli Eestile lõppev aasta kõigile vaatamata siiski üsna edukas? Üldise hinnanguna võime öelda, et 2001. a. oli meie majanduse potentsiaali realiseerumise aasta. Kolm asjaolu väärivad siinjuures märkimist. Esiteks, usk avatud turumajandusel põhineva poliitika ja tugeva rahasüsteemi jätkuvusse. Ainult seetõttu on Eesti majanduse käsutuses suhteliselt suur hulk finantsressursse investeeringute ja ka tarbimise rahastamiseks. Lõppeval aastal jätkus välisinvesteeringute sissevool. Eestisse viimase 10 aasta jooksul tehtud otseste investeeringute kogumaht ületas 2001. a. esmakordselt 100 miljardi krooni piiri. See on oluline näitaja, ainuüksi sellelt teenitud kasumi reinvesteerimine Eestisse tagab meile aastas 3-4 miljardi krooni suuruse ressursi. Teiselt poolt kasvas jõudsalt ka Eesti pankade antud laenude maht, eelkõige eraisikutele antud laenude osas. Teise olulise tegurina toon esile tootlikkuse kui konkurentsivõime põhinäitaja kasvu. Esialgsete hinnangute kohaselt tõusis kogutoodang ühe töötaja kohta lõppeva aasta esimese 9 kuu jooksul umbes 5 protsenti. Et keskmine reaalpalk - palgatõus miinus inflatsioon - kasvas samapalju, siis säilis ka majanduse konkurentsivõime. Aasta esimese poole kiire hinnatõus aeglustus sügisel märgatavalt. Ja kolmandaks kõige olulisemast. Vaatamata sageli esitatud vastupidisele arvamusele, ajas riik tervikuna kogu aasta jooksul vägagi korralikku majanduspoliitikat. Eelarve tulud ja kulud on suudetud hoida tasakaalus. Majanduse tulemuslikuks toimimiseks vajalikud institutsioonid on tugevnenud: nimetagem siinkohal kasvõi ühtse finantsjärelevalve loomist. Ja mis samuti oluline, probleemidele vaatamata on valitsus edasi liikunud ka majandusreformidega.

Rahvusvaheline usaldus

Mööduvale aastale tagasi vaadates ei tohi jätta tähelepanuta ka Eesti majanduse suuremat rahvusvahelist usaldusväärsust. Kõige käegakatsutavam näide selle kohta on meie krediidireitingute tõstmine. Kaks juhtiva agentuuri, Fitchi ning Standard and Poor's, andsid Eestile "A-" reitingu. Tegemist on igal juhul märkimisväärse sündmusega. Riigireitingust sõltub otseselt Eesti ettevõtetele ja pankadele laenatava raha hind ja seega kogu majanduse intressitase. Ka Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangud Eesti majandusele olid pigem positiivsed. Seega, vaatamata maailmamajanduse muutustele ja siseriiklikule ägedale diskussioonile, oli tegemist Eesti jaoks korraliku ja hea aastaga.

2002. A. MAJANDUSPOLIITIKA PÕHIKÜSIMUSED

Lõpetan oma esinemine ettevaatega järgmisesse, 2002. aastasse. Eesti majanduse ja majanduspoliitika ees seisab kaks ülesannet. Esiteks, säilitada korralik majanduskasv, vaatamata meie peamiste majanduspartnerite ebakindlusele. Teiseks, valmiste-eelsel aastal jätkata sellist majanduspoliitikat, mis tagab arenguvõimalused ka keskmises perspektiivis. 2001. a. loob kõik eeldused mõlema eesmärgi saavutamiseks. Järgnevas toon välja mõned küsimused, mis meie arvates on teistest tähtsamad nii lühema kui pikema tähtajaga ülesannete lahendamiseks.

Eurointegratsioon

Alustaksin eurointegratsioonist. Möödunud aastatel oleme juhtinud tähelepanu sellele, kui oluline on Euroopa Liidu liikmestaatus Eesti majandusele ja elanike heaolu tõusule. Sellel oli sõna otseses mõttes eluline tähtsus majanduspoliitika ja rahasüsteemi usaldusväärsuse tagamiseks. Siinkohal võib tuua ka konkreetse näite - meie keskmine sissetulek elaniku kohta on madalam kui sama reitingut omavatel riikidel keskmiselt. Kuid meie usaldusväärsust ei hinnata mitte ainult tänase päeva näitajate, vaid ka oodatava majanduskasvu põhjal. Ja siin on Euroopa Liidu liikme staatus kindlasti kõige olulisem "garantii" senise majanduspoliitika jätkamisele. See on ka üks olulisemaid põhjusi, miks Eestisse on investeerinud nii kodu- kui välismaised ettevõtted. Pärast Euroopa Liidu viimaseid otsuseid on olukord muutunud ja uniooniga ühinemine paari aasta perspektiiv. Tulevastest liikmesriikidest on Euroopa ühisturgu kõige enam integreerunud Eesti ja Ungari majandus. Eesseisev ühinemine ja majanduse integratsioon seab meile õiguse ja kohustuse osaleda Euroopa majanduspoliitilise tuleviku ümber toimuvas diskussioonis juba praegu. Selleks on meil ka võimalused olemas.

Usaldusväärne majanduspoliitika

Teiseks üldisest majanduspoliitikast. Rõhutaksin, et riigi peamine ülesanne on tagada majanduse üldine tasakaalustatud areng. Nagu teame, tähendab see Eesti jaoks eelkõige usaldusväärset eelarvepoliitikat, mis omalt poolt toetaks fikseeritud kurssi. Ka siin ei saa minna mööda reitingutest - lisaks eurointegratsioonile on teine Eesti usaldusväärsust tõstev tegur nimelt valitsuse väike võlakoormus. Eelarve tasakaalul on otsene seos majanduskasvuga. Eelarve kaudu ümber jaotatav raha suurendab tarbimist ja toetab reeglina siseriiki, mitte ekspordile suunatud majandusharude investeeringuid. Seega peab riiklike investeeringute puhul igal juhul arvestama, et nad võivad suurendada inflatsiooni ja jooksevkonto defitsiit võib laiemaks käriseda. Iga valitsuse või omavalitsuse poolt võetud laen vähendab aga potentsiaalselt eraettevõtetele laenatava raha hulka. Selles valguses on järgmise aasta riigieelarve kooskõlas oodatava majandusolukorraga. Kuigi praegu prognoosime väikest puudujääki, vastab see majanduse keskmisest natuke aeglasemale kasvule.

Riigi majanduspoliitilised ülesanded

Riigi ülesanded majanduses ei piirdu muidugi mitte ainult eelarvepoliitikaga. Seadusandluse läbipaistvus ja selgus, ühiste huvide seadmine kõrgemale üksikute survegruppide omast, konkurentsi soodustamine - see kõik on kaasaegses turumajanduses riigi ülesanne. Järgmist aastat silmas pidades tahaksin rõhutada kahte, ka raha stabiilsuse seisukohalt olulist asjaolu. Esiteks, rahvusvaheline terrorism on senisest täiesti uude valgusesse tõstnud võitluse rahapesuga. Eesti vastavad seadused ja nende rakendamine on kooskõlas rahvusvaheliste parimate tavadega. Sellele vaatamata peavad nii valitsus kui keskpank hoidma rahapesu vältimist ühe kõige prioriteetsema valdkonnana. Teiseks, kõrgema majanduskasvu tagamiseks on vaja säilitada või luua maksimaalne konkurents ja valikuvabadus ka infrastruktuuris, energeetikas, sides telekommunikatsioonis. Siin ei saa hakkama ka erakapitali kaasamiseta. Otse öeldes, nii välis- kui kodumaist erakapitali tuleb ka eeloleval aastal kaasata seni riigi või kohalike omavalitsuste monopolide kontrolli all olevatesse sektoritesse.

Majanduspoliitikast

Nüüd veel riigi majanduspoliitika planeerimisest üldisemalt. Laiemas avalikkuses on jäänud tähelepanuta, et selle aastaga lõppes ka üks etapp Eesti majanduspoliitikas. Esimest korda pärast taasiseseisvumist ei sõlminud Eesti Rahvusvahelise Valuutafondiga uut laenulepingut. Koostööl IMF-iga on Eesti majanduse jaoks oluline tähtsus, see on taganud meie püsiva arengu ka kriitilisematel aastatel. Ühinemine Euroopa Liiduga aga toob ka majanduspoliitika planeerimisel kaasa uued nõudmised. Eelkõige pean siin silmas nn. liitumiseelset majandusprogrammi, mis peab sätestama lähema nelja-viie aasta olulisemad makromajandusnäitajad ning planeeritud reformid. Ettevalmistatav programm peab sisaldama kõiki olulisi majanduspoliitilisi samme nii riigi kui omavalitsuse tasandil. Samavõrra oluline on ka nende ja varasemate majanduspoliitiliste lubaduste täitmine. See on hädavajalik Eesti majanduspoliitika usaldusväärsuse säilitamiseks nii kodu- kui välismaal. Lõpuks veel ühest olulisest sündmusest. Kahe nädala pärast jõuab kaheteistkümnes Euroopa riigis lõpuni ülioluline protsess - ühtse valuuta kehtestamine. Eesti rahasüsteemis ei muuda euro sularaha kasutuselevõtt midagi. Ka ei tohiks euro sularaha sisseviimisel olla märkimisväärset mõju majandusnäitajatele ei Euroopas ega Eestis. Seda tähtsam on see samm aga Euroopa laiema avalikkuse jaoks. Ühine raha jõuab sõna otseses mõttes europiirkonna iga elanikuni. Kindlasti tugevneb eelolevatel aastatel Euroopa Liidu majanduslik ja poliitiline ühtsus. Seetõttu on Euroopa Liit, millega mõne aja pärast liitume, erinev praegusest ja peame sellega arvestama.

Tänan teid tähelepanu eest.

Vahur Kraft. Eesti majandus aastal 2001