Vahur Kraft. Eesti teel eurotsooni: keskpanga seisukohad

EESTI TEEL EUROTSOONI: KESKPANGA SEISUKOHAD

TEESID
RAHAPOLIITILISE ÜLEVAATE ESITLUS 27. JAANUAR 2000

VAHUR KRAFT

    1.   Alustades meenutan kohalviibijatele, et me tegutseme aastal 2000. Ajal mil oleme juba kaks aastat pidanud aktiivseid ühinemisläbirääkimisi Euroopa Liidu ja selle kaudu ka Majandus- ja rahaliiduga. Seega pole tänase päeva ülesanded ja eesmärgid võrreldavad üheksakümnendate aastate algusega ja sarnane võrdlus on täiesti eksitav. Siis oli peamiseks sihiks nõukogulikust käsumajandusest väljamurdmine ja tarvis kiirelt leida mittestandartseid lahendusi. Väliselt sageli radikaalsena paistvad ettevõtmised tõid meile edu. Nüüd tegutseme aga uute, Eestile kasulike reeglite raames, mis valitsevad Euroopa ühisruumis ja peame nendega arvestama. Keskpank eeldab, et sealsed tingimused on vastuvõetavad, sest vastasel juhul pole mõtet Euroopasse pürgida.

    2.   Euroopa Liidu ja euro kasutuselevõtu temaatika on Eesti Panga tegemistes aasta-aastalt tähtsustunud. Keskpanga uuendatud strateegilises arengukavas (aastani 2002) milles on samad nii missioon kui põhieesmärgid, on hoopis enam tähelepanu pööratud ühinemisele rahaliiduga. Just arengukavast tooksin välja tegevuspõhimõtte: Eesti Pank seab eesmärgiks tagada raha- ja panganduspoliitika kujundamisel ja teostamisel kooskõlalisus Euroopa Liidu vastavate õigusaktidega. See mõte lähtub otseselt keskpanga peaeesmärgist: tagada rahasüsteemi usaldus ja stabiilsus ja viimane dikteerib Eesti Pangale kohustuse leida kõige sujuvam ja ühiskonda vähem häiriv ühinemistee eurotsooniga.

    3.   Olles kindel, et Eesti võtab euro kasutusele, alustaksin peamisest, mis Eesti inimesi huvitab: milliseks jääb meie rahapoliitka kuni eurotsoonini? Siin saab vastus olla ainult üks. Eesti krooni usaldusväärsus ja stabiilsus kindlustatakse fikseeritud vahetuskursi ja valuutakomitee põhimõtetel tugineva rahapoliitika abil, mis on tõestanud oma elujõulisust ja vastupidavust erinevates majanduse arengufaasides. Lisaks võib väita, et tänu kasutatavale süsteemile oleme juba täna harjunud EMU tingimustega, kus rahapoliitikat käsitletakse "ühise huvina" ning vahetuskursi- ja rahapoliitika abil ei püüta lahendada majanduse ette kerkivaid probleeme. Stabiilsuse ja usaldusväärsuse tagamiseks on valuutakomitee Eesti jaoks optimaalne.

    4.   Eestis võetakse kindlat krooni ja valuutakomitee süsteemi kui iseenesestmõistetavat, kui loomulikku olekut milles ei kahelda. Ent selle taga olev rahva pidev töö elujärje parandamisel, valitsuse selge majanduspoliitika ja keskpanga sirgjoonelisus hakkavad ununema ja see pole hea. Samuti arvatakse, et välisilmas, ka Euroopas on mõistmine sama sirgjooneline kui Maarjamaal. Ent see pole nii: arusaamine, mis on valuutakomitee ja kuidas see sobib näiteks Euroopa vahetuskursimehhanismi (ERM-2) on tulnud hoopis keerukamalt läbi pideva selgitustöö. Täna võime öelda, et oleme Euroopas saavutanud mõistmise, et valuutakomitee sobib ka rahaliiduga ühinemiseks. Ning seda positiivset suhtumist ei tohi lasta killustada ja seada ohtu mitte ainult strateegilise eesmärgi saavutamise vaid ka erinevate taktikaliste valikute võimalikkuse.

    5.   Eesti jaoks on keskpanga nägemusel strateegiliseks eesmärgiks täielik liitumine Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga. Sest just see annab meile võimaluse täita pikema ajaperioodi jooksul efektiivselt oma põhiülesannet – tagada pikaajaline hinnastabiilsus ja vahetuskursi stabiilsus. Majanduses tevikuna aga stabiilse ja mitteinflatsioonilise majanduskasvu. Rõhutaksin, et eurotsooni liikmeks saamine on enam kui euro ühepoolne kasutuselevõtt, mida me selgelt vastustame ja mis saab olla vaid üks osa Eesti ühiskonna arengust. Siit ka Eesti Panga ja kindlasti ka Vabariigi Valitsuse püüdlus keskenduda nii tegevuses kui arutlustes nendele stsenaariumidele, mis avavad Eestile tee EMU-sse ja ei piirdu pelgalt euro kasutuselvõtuga. On kindel, et stsenaariumid, mis toovad Eestis küll kasutusele euro, kuid ei ava uksi EMU täisliikmeks, on strateegiline ebaõnnestumine.

    6.   Sellest lähtuvalt on Eesti Pank üles ehitanud oma igapäevase taktikalise tegevuse mitme aasta jooksul nii eurokõnelustel kui töös Euroopa Keskpanga ja EKPS-i liikmetega. Me arvestame reaalsusega, mida on viimastel päevadel rõhutanud nii Romano Prodi kui Pedro Mira ja Euroopa Keskpank: et ühinemine on võimalik ainult Euroopa Liidu alusdokumente arvestades läbi kolmeetapilise liitumise. See on ka loomulik, sest vaevalt tuleb meil pähe läbirääkimisteprotsessis nõuda Euroopa Liidult ühtse põllumjanduspoliitika (CAP) aluste muutmist. Rõhutaksin veelkord, et Euroopa seisukoha taga on EMU keskne põhimõte – majandus- ja rahapoliitika tunnustamine osalejate ühishuvina.

    7.   Kuna tee liitumiseks on avatud ja Eestile kasulik siis mööda seda me liigume. Siit tuleneb üldine lähenemisfilosoofia: oma konkreetsed eesmärgid tuleb püstitada ja saavutada iga kolme etapi kohta eraldi, sest niisama ei juhtu midagi. Esimeses etapis tuleb saavutada tähtsaim eesmärk ehk saada Euroopa Liidu liikmeks. Vastasel juhul pole meil ka rahaliitu asja. EMU-ga ühinemise poole pealt peame I etapi lõpuks olema võimelised soovi korral liituma ERM-kahega. Vajaliku baasi loomiseks tuleb Eestil jätkuvalt ja tõsiselt tegelda Eesti majanduse keskpika arengukavaga ning kooskõlastada valminud variant Euroopa Komisjoniga. Alanud aastal tuleb jätkata täpsustavalt arengukava täiendamist järgnevateks aastateks.

    8.   Mitte vähemtähtis pole struktuursete majandusreformide, eeskätt pensionireformi jätkamine ja rahastamine. Samaaegselt tuleb katsetada ka üleliigse eelarvepuudujäägi menetlust Euroopa Komisjoni ja Eesti vahel. Keskpanga poolt nõuab tegemist rahapoliitiliste seaduste täiendav ekspertiis ja ettepanekud nende (eeskätt Eesti Panga seaduse) täiendmiseks, et viia nad täielikku kooskõlla Amsterdami lepinguga. Alanud väitlusest on koorunud üks selge seisukoht – Eesti Pank võib tulevikku vaadata väga kindlameelselt, kuna euro idee paistab olevat saanud üldise heaksiidu, mis olulisel määral kergendab sõltumatu rahapoliitika teostamist ning Eesti Panga seaduse muutmist Riigikogus, mida võib võtta lakmuspaberina tõestamaks soovi ka tegelikult kiirelt eurotsooni liikmeks saada.

    9.   Lühidalt öeldes – nii Valitsuse kui Eesti Panga jõupingutused tuleb praegusel hetkel suunata I etapi edukale lõpuleviimisele. Ja siin oleme me ühel meelel peaministriga. Erinevate stsenaariumidega tuleb tegelda, et olla valmis optimaalseimaks käitumiseks liitumisel. Ja nende stsenaariumide ettevalmistamine toimub juba praegu.

    10. Keskpank ei ole pimedusega löödud. Nagu ka avalikkus on mõistnud ei tegele me Estonia puiesteel akadeemilise sürrealismiga vaid oleme sidunud tugeva analüüsitöö reaalsete rahapoliitiliste eesmärkidega. Meie niinimetatud "eurovastasus", millel pole tegelikkusega mingit seost, tuleneb pigem kahest faktorist. Esiteks, tegutsemisest vastavalt püstitatud strateegilisele eesmärgile ja teiseks, soovist mitte vähimalgi määral seada ohtu Eestile igati kasulikku ühinemist EMU-ga. Sest kuigi igale ühepoolse euroseerumise oletuslikule pooltargumendile on samaväärne vastuargument, pole me leidnud vastuargumente mitmele olulisele negatiivsele mõjurile. Eeskätt puudutab see poliitilist ja majanduslikku määramatust, juhul kui me otsustame euro kasuks ilma selleks otsest heaksiitu saamata ning lööme tahtmatult kinni ka ukse Euroopa Liitu.

    11. Eesti suhtes räägitakse veel uuenduslikust ja maailma positiivselt üllatavast sammust. Hetkel seostab kogu maailma lihtsat ja ühepoolset euroseerumist või dollariseerumist hetkel riikidega, kes vaevlevad tõsistes majanduslikes probleemides. Nimetame siin Ida-Timorit, Ecuadori või Bosniat. Nii et see foon maailma analüütikute silmis saab olema samaväärne, sest taolist suhtumist päevaga ei muuda ja sellesse nimekirja pole meil küll taktikaliselt soovitav sattuda.

    12. Eesti Panga üleskutse oleks täna järgmine. Vaidlused erinevate viiside üle eurotsooni liikmeks saamisel on kõigile kasulikud, kasulikud kogu Eesti ühiskonnale. Ent arutlustuhinas ei tohi kogu ressurssi suunata ühele ideele vaid täiel jõul tuleb edasi tegeleda asjadega, mis meid eurole tegelikult lähemale viivad. Mis ei tähenda aga kindlasti seda, et juba kokkulepitud strateegia raames ei või ega tohi arutada erinevaid alternatiive ja valmistada ennast hästi ette II etapiks ehk liitumiseks ühtse vahetuskursimehhanismiga.

Vahur Kraft. Eesti teel eurotsooni: keskpanga seisukohad