Vahur Kraft. Kõne krooni taaskehtestamise 11. aastapäeva puhul korraldatud vastuvõtul

Ekstsellentsid,
Daamid ja härrad,

Traditsiooniliselt olen oma krooni aastapäeva kõnet alustanud tagasivaatega rahareformi ajal toimunule ja tolleaegsetele oludele. Möödunut on kindlasti vaja meenutada ka täna, kuid eelmiste aastatega võrreldes teises kontekstis. Võrreldes kasvõi eelmise aastaga on meie tegutsemiskeskkond praeguseks järsult muutunud.

On peaaegu kindel, et kui me päris viimasel hetkel midagi ise ära ei riku, on Eesti 1. mail 2004. a. Euroopa Liidu täieõiguslik liige. Üllatavalt paljude jaoks on Euroopa Liit pika tee ots, kuhu jõudes oleme välja teeninud pikaajalise puhkuse, aga võib-olla isegi pensioni. Kahjuks ei ole meil seljasirutamiseks ja hingetõmbamiseks aega! Pigem oleks siinkohal kõigiti kohane rääkida lühidalt Euroopa Liidu liikmestaatuse tähendusest Eesti jaoks.

[Euroopa Liidu puhul ei ole kõige tähtsam nelja vabaduse põhimõte ega isegi mitte toetus vaesematele piirkondadele]

Miks on meile Euroopa Liitu vaja? Euroopa Liidu vajalikkusest rääkides alustatakse reeglina nn. neljast vabadusest: kaupade ja teenuste vabakaubandusest ning kapitali ja ka tööjõu vabast liikumisest. Need vabadused toovad kasvava heaolu ning, mis vähemalt sama oluline - riikide ja rahvaste üha tihedam läbikäimine aitab vältida konflikte. Aga see pole esmaoluline.

Euroopa Liidu kasulikkusest rääkides viidatakse sageli ka Euroopa Liidu struktuurifondidele ehk asjaolule, et rikkamad piirkonnad toetavad vaesemaid piirkondi. Saadavad summad võivad Eesti puhul ulatuda 3 protsendini aasta SKPst, mis on - isegi pärast Euroopa Liidu liikmemaksu mahaarvamist - vähemalt pool valitsuse investeeringute kogumahust. Kuid ka arenguabi ei tee Euroopa Liidust hädavajalikku, kuigi ajaloost eestlase hinge jäänud rehepapile on rahajagamine Euroopa Liidu puhul vaat et kõige tähtsam.

[Ühised reeglid kui Euroopa Liidu tugevuse alustala]

Euroopa Liiduga ühinemisel on kõige tähtsamad hoopis ühised väärtused - euroopalik kultuur, demokraatia, turumajandus. Oleme neid väärtusi hakanud sedavõrd iseendastmõistetavaks pidama, et kipume neid vahel unustama. Ma väidan, et meie jaoks on väga oluline, et mitte öelda esmaoluline, kirutud Brüsseli seadusandlus ja bürokraatia. Meie suurim kasu on riikidevaheline koostöö ja komiteed, mida me kõik igapäevaselt põhjame ning vaatame kui Euroopa Liidu "tüütut kaasannet".

Demokraatiast ja turumajandusest tulemuslikumat süsteemi pole senini avastatud. Tavalise inimese leidlikkus - turumajanduse alustala - on alati osutunud tugevamaks kui sotsiaalsete inseneride mõistus ning nende sunniaparaat. Kuid selles turumajanduse tugevuses peitub samas ka tema haavatavus. Kasum kui eesmärk toob paratamatult kiusatuse saavutada turul teiste suhtes valitsev positsioon. Kontrollimehhanismide puudumisel on tulemus kahjulik ühiskonnale ja majandusele tervikuna.

Turumajandus on tugev ainult siis, kui selle tulemuseks on suure osa ühiskonna liikmete heaolu kasv. Selleks on vaja riiklikult kokkulepitud mängureegleid - seadusi ning seadusi rakendavaid asutusi. Mida ratsionaalsem ja erapooletum on seadusandlus ning mida tugevamad on seda rakendavad asutused, seda tugevam on riik ja ühiskond. Selles peitubki Euroopa Liidu suurim kasu meie jaoks. Võttes üle Euroopa seadusandluse, oleme ühtlasi üle võtnud ka kõik hädavajaliku kaasaegse ühiskonna ja majanduse toimimiseks.

[Eesti Euroopa Liidu liikmena - mida me anname?]

Kui me nõustume eelöelduga, siis on sellel oluline tähtsus ka Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriigi rolli mõtestamisel. Eesti kui kandidaatriigi ning Eesti kui liikmesriigi käitumine peab olema põhimõtteliselt erinev. Mitmeid ühinemisläbirääkimistest pärit suhtumisi ja hinnanguid tuleb liikmeksriigiks saades otsustavalt muuta.

Riigiaparaadi tulemuslikkust ei saa enam hinnata ainult selle järgi, kuidas "Brüsselis Eesti seisukohti kaitsti". Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriigi heaolu ei sõltu sellest, kuidas me oma "kohalikke suurte" huve Brüsselis saame "läbi suruda", vaid sellest, kuidas toimib Euroopa Liit tervikuna. Võrrelgem näiteks Euroopa Liidu teemalisi artikleid Helsingin Sanomates ja Eesti suuremates päevalehtedes!

Sageli öeldakse, et väikestel ei ole Euroopa Liidus sõnaõigust. See ei ole tõsi. Efektiivsetel väikestel riikidel ON Euroopa Liidus igal juhul sõnaõigus, seda tõendab ühenduse senine ajalugu - ja miks mitte ka meie enda esimesed kogemused.

[Kuidas peab toimima riigiaparaat?]

Mida tähendab eelöeldu Eesti riigiaparaadile? Edukas toimimine Euroopa Liidu liikmesriigina eeldab prioriteetide seadmist ja senisest tõhusamat Eesti-sisest koostööd. Eesti riik ei jõua tegeleda kõigi Euroopa Liidu kompetentsi kuuluvate küsimustega. Küsimused, milles meil kompetentsi ei ole, tuleb jättagi Euroopa Liidu hooleks. Kuid seda põhjalikumalt tuleb käsitleda valdkondi, millega me tõepoolest tahame tegeleda. Eesti jaoks olulistes küsimustes tuleb minu arvates oluliselt suurendada poliitilise diskussiooni ja Euroopa Liidu protsesse ennetavate otsuste tähtsust.

[Eurost]

Lõpetuseks veel mõned mõtted euro kasutuselevõtust. On võimalik, et euro saab Eestis seaduslikuks maksevahendiks juba 2006. aasta jooksul. Euro võimalikult kiire kasutuselevõtt on Eestile kasulik. Kasvõi ainult seetõttu, et hoiame kokku ligi 300 miljoni krooni ulatuses valuutavahetuse kulusid.

Euro ei ole mitte ainult käibiv rahatäht, vaid ka sümbol, mis kinnitab meie kuulumist maailma kõige kõrgemalt arenenud majanduspiirkonda. Euro kasutuselevõtt ei ole pelgalt ühe raha asendamine teisega, vaid ka kasvule suunatud majanduspoliitika kinnitus. Europiirkonda kuulumine on oluline nii meie poliitika usaldusväärsuseks kui ka tulevaste riskide vähendamiseks. Euro tähendab meie jaoks vastutust tulevaste põlvkondade ees.

Tänan teid tähelepanu eest.

Vahur Kraft. Kõne krooni taaskehtestamise 11. aastapäeva puhul korraldatud vastuvõtul