Vahur Kraft. Ülevaade Riigikogule Eesti Panga 2002. aasta majandustegevusest

ÜLEVAADE RIIGIKOGULE EESTI PANGA 2002. AASTA MAJANDUSTEGEVUSEST

Vahur Kraft, Eesti Panga president

Tallinn, 27. mai 2003. a.

Lugupeetud Riigikogu liikmed,

tänan teid võimaluse eest tutvustada Riigikogu X koosseisule Eesti Panga eelmise aasta olulisemaid tegevusi ning eelolevate aastate põhiülesandeid. Loodan, et minu ettekanne aitab omalt poolt kaasa Eesti Panga 2002. aasta aruande kinnitamisele. Oma lühikese kõne alguses teen põgusa tagasivaate eelmisse aastasse ning seejärel toon esile keskpanga kõige olulisemad ülesanded käesoleval ja tuleval aastal.

Sissejuhatus

2002. aastal tähistas Eesti kroon oma taastulemise 10. aastapäeva ning aasta tervikuna oli Eesti Pangale edukas. Tänu valitsuse ja keskpanga majanduspoliitikale, on Eesti krooni ja finantssüsteemi usaldusväärsus kõrge. Investorite suhtumist Eesti majandusse iseloomustab kõigi kolme juhtiva reitinguagentuuri poolt Eesti riigile ja suurematele pankadele omistatud A-kategooria reitingud. Euroopa Liidu ühinemisläbirääkimiste õnnestumises on raske üle hinnata Eesti tugeva ja prognoositava majanduspoliitika, fikseeritud kursi ja usaldusväärse panganduse tähtsust. Ka Eesti 2002. aasta peamised majandusnäitajad olid head. Vaatamata meie peamiste Euroopa Liidu majanduspartnerite oodatust madalamale majanduskasvule, kasvas Eesti rahvuslik kogutoodang 5,8 % ning majanduse tootlikkus keskmiselt 4,5%. Hinnatõus pidurdus ning ületas europiirkonna inflatsiooni vaid 1,3 protsendipunkti võrra.

Eesti majanduse hea aasta peegeldus ka keskpanga 601,4 miljoni kroonini ulatunud kasumis, millest Eesti Pank kandis vastavalt kasumijaotuse strateegiale 25% riigieelarvesse. Selline kasum on siiski erandlik ning tingitud soodsast olukorrast maailma võlakirjaturgudel. Eesti Panga välisvaluutareservi investeerimistulusus oli mullu 6,22%.

Eesti Pank aastal 2002

Eesti Panga eelmise aasta tegevus jaguneb kaheks. Ühest küljest jätkasime ettevalmistusi, et olla valmis ühinema Euroopa Keskpankade Süsteemiga. Teisest küljest arvestas meie raha- ja finantssektori poliitika Eesti majanduse hetke põhiprobleeme. Esimestest võib mainida näiteks ettevalmistusi meie rahapoliitika meetmete järk-järguliseks lähendamiseks Euroopa Keskpanga omadele, euro sularaha sisseviimisest tulenevat Eesti Panga tegevust, uue pankadevahelise maksesüsteemi käivitamist ning pangandus- ja maksebilansi statistika jätkuvat täiustamist. Samal ajal tõid kiirenev laenukasv ning järsult kasvanud väliskapitali sissevool kaasa vajaduse mitmeks finantspoliitiliseks sammuks, milledest võib välja tuua Eesti kommertspankadele möödunud sügisel antud soovitused laenutegevuse riskide täiendavaks hindamiseks.

Eraldi tuleb märkida, et 2002. aastal muutus Eesti finantssüsteemi järelevalve korraldus. Eesti Panga juures alustas tööd ühtne Finantsinspektsioon. Eesti Panga jaoks tähendas see eelkõige võimalust senisest enam keskenduda üldise finantsstabiilsuse tagamisele ning panganduspoliitikale. Krediidiasutuste ning kindlustus- ja väärtpaberituru vahetu järelevalve on Finantsinspektsiooni ülesanne.

2002. a. tagasivaate lõpetuseks mainin, et Eesti-siseses suhtekorralduses viisime sisse regulaarsed, kord kvartalis toimuvad pressikonverentsid ning mis vast kõige olulisem, andsime Eesti majandusolukorrast regulaarseid ülevaateid Riigikogu rahanduskomisjonile. Tahaksingi siinkohal tänada Riigikogu ja Riigikogu rahanduskomisjoni jätkuvalt asjaliku koostöö eest. Selle olulisust Eesti Panga igapäevases tegevuses on raske üle hinnata.

Ettevaade

Lubage mul nüüd järgnevalt paari sõnaga võtta kokku meie peamised ülesanded sellel ja järgmisel aastal. Nii nagu Eesti riigil tervikuna, on ka keskpanga peamine eesmärk tagada valmisolek ühinemaks Euroopa Liiduga. Eesti Panga jaoks tähendab see valmisolekut liitumaks Euroopa Keskpankade Süsteemiga.

Euroopa Liiduga ühinemine mõjutab Eesti rahapoliitikat kahes etapis. Nagu teada, ei too Euroopa Liidu liikmelisus automaatselt kaasa Eesti krooni asendumist euroga. Kroon säilib Eestis ainsa seadusliku maksevahendina ka pärast liitumist ning jõusse jäävad fikseeritud vahetuskurss ja valuutanõukogu süsteem. Küll aga ühineb Eesti europiirkonna ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vahetuskursse siduva mehhanismiga, mida nimetatakse ERM2. Eesti saab Euroopa majandus- ja rahaliidu täisliikmeks ning võib euro kui seadusliku maksevahendi kasutusele võtta pärast seda, kui oleme täitnud nn. Maastrichti kriteeriumid. Meie arvates ei saa välistada, et see võib aset leida 2006. aastal.

Igal juhul tuleb arvestada, et nii ühinemine ERM2 kui europiirkonnaga ei ole ühepoolne otsus, vaid leiab aset Eesti ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide põhjalike läbirääkimiste tulemusena. Euroopa Liidu kogemustest teame, et need keskenduvad Eesti majanduse tervikolukorra analüüsile. Tulemuslik ühinemine europiirkonnaga eeldab riigilt sellel ja järgnevatel aastatel terviklikku ja läbimõeldud majanduspoliitikat, mille eesmärgiks on püsivat majanduskasvu ohustavate riskide vähendamine.

Eesti Pangale seab ühinemine Euroopa Keskpankade Süsteemiga ja euro kasutuselevõtt mitmes mõttes uued ülesanded. Rahapoliitiliselt kasvavad juba praegu võimalused meile oluliste otsuste mõjutamiseks, sest Eesti Panga töötajad juba osalevad vaatlejatena nii Euroopa Keskpankade Süsteemi komiteedes kui ka tipptasemel Euroopa Keskpanga Üldnõukogus. Samal ajal on äärmiselt oluline tagada tehniline valmisolek eurosüsteemiga liitumiseks. Kahe aasta pärast peame suutma osaleda Euroopa ühtse rahapoliitika elluviimisel, ühinema Euroopa ühtse maksesüsteemiga ning tagama euro sularaha tõrgeteta ringluse. See on oluline Eesti riigi jaoks tervikuna, et hoida meie majanduse ja finantssüsteemi usaldusväärsust teiste liikmesriikide ja investorite silmis. Nimetatud ülesanded moodustavad ka Eesti Panga strateegilise arengukava keskse osa.

Tänan teid tähelepanu eest.

Vahur Kraft. Ülevaade Riigikogule Eesti Panga 2002. aasta majandustegevusest